Venemaa manipuleerib jälle toorainehinnaga?

Venemaa teade teravilja ekspordikeelust ehmatab maailma, kuid samas dikteerib kena hinnatõusu toorainele.

Ehkki Eesti toiduainetööstusi ilmselt Venemaa ekspordikeeld väga palju otseselt ei mõjuta, sest nagu ka statistikaameti andmetest selgub, siis juba vähemalt kaks viimast aastat me sealt teravilja ei impordi. Küll aga annab see tooni tooraineturul hinnatõusuks, mis paneb palli kaugele veerema ning mõjutamata ei jää ühegi teraviljatoote hind.

Kuigi Venemaa kurdab, et neid on tabanud viimase poole sajandi suurim põud, mis lisaks teraviljale hävitab ka muude põllusaaduste saaki, paneb see küsima, kas sellel keelul pole tuluteenimise eesmärgil suuremat tagamõtet. Äsja teatas ju peaminister Putin, et neil tegelikult on piisavalt teravilja laovarusid ning Venemaa soovib säilitada ja suurendada reserve. Ka Venemaa teravilja hinnatõusu peatamise eesmärk tundub haljas aade selle kõrval, sest maailma turg reageeris kohe vastukarva suure hinnatõusuga. Kui Venemaa soovitustele järgnevad ka Kasahstan ja Valgevene, võivad hinnad kerkida veelgi.

Piisab nüüd vaid keelu tühistamisest, kui Venemaa põllumehed tulevad ja korjavad piskugagi kobedama summa, mis neil viletsama saagi tõttu tegelikult saamata jääb.

Ehkki ilmselt nii drastilist põuda ei oodanud keegi, paneb hinnaga manipuleerimist kahtlustama fakt, et alles kaks kuud tagasi andis Putin käsu riiklikult kokku ostetud ülearusest viljast vabaneda. Tol hetkel oli ladudes vilja ca 10 miljonit tonni, millest suurem osa osteti kokku 2008. aastal, kuid majanduslanguse tõttu kukkunud vilja hinna tõttu ei müüdud 2009. aasta kevadel praktiliselt midagi nagu kirjutas ajaleht Kommersant. Mai lõpus pidigi Venemaa põllumajandusministeerium välja töötama oma ettepanekuid, kuidas laovarudest lahti saada, kuna hinnanguliselt oli Venemaa ladudes vilja kogunenud nii palju, et see ületas ekspordimahud ning ikaldusest tekkida võiva augu.

Tegelikult oli juba paar kuud tagasi teada, et prognooside kohaselt jätkub maailmas ka sel aastal nisu tarbimise suurenemine ja tootmise vähenemine. Esialgsetel andmetel toodeti 2009. aastal nisu 675 miljonit tonni, tarbiti aga 645 miljonit tonni. International Grains Council andmetel prognoositakse 2010. aasta nisutoodanguks 658 miljonit tonni ja tarbimiseks 654 miljonit tonni. Seega on suurem nõudlus tubli hinnakruvija, kui Venemaa selle oma sihiks peaks olema võtnud.

Paari kuu tagune teade Venemaa võimalikust suuremahulisest viljamüügist sai hinnangu aga Eesti põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Millerilt, kes leidis, et see võib hoopis maailma ja Euroopa Liidu viljaturule märkimisväärset mõju avaldada hinna langusest. Paneb spekuleerima, kas tegelikult ei tehtud nüüd 180 kraadi pööret hinna tõusu juhtimise peale?

Pahaseks ja nõutuks teeb see keelu uudis ka teraviljakasvatajad. „Kevadel oli jutt, et Euroopa Liidul on nii suured teravilja varud, et vilja hind iialgi ei tõuse. Kus need suured varud nüüd on?“ imestas Reinu-Einari OÜ juht Einar Pärnpuu teraselt.

Ka alkoholitootja ASi Liviko juht Janek Kalvi on seda meelt, et säärane teade paneb lumepalli veerema  ning mõjutab turgu eelkõige emotsionaalselt. Ja tihtipeale piisab ainult emotsionaalsest impulsist, et turgudel hinnad kallinevad, arvas Kalvi. Ta ütles küll, et ei taha paanikat tekitada, kuid tänane olukord viitab asjaolule, et alkoholi tooraine piirituse hinnad ei jää sellest mõjutamata. „Teravili on toormaterjali turgudel päris oluline kauplemise objekt ja sellised uudised kindlasti mõjutavad seda ja mitte odavnemise suunas,“ rääkis Kalvi.

Kõik need faktid aga panevadki kahtlustama, et Venemaa võib ekspordikeelu taha peita varjatud ihaluse suurema tulu järgi, mis tänavuse põua aasta väiksest saagist saamata jääb.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised