ÄP: Ühtne põllumajanduspoliitika külvab ebavõrdsust

Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et Euroopa Liidus on käimas läbirääkimised järgmiseks seitsmeaastaseks eelarveperioodiks aastateks 2014–2020, kuid näib, et näiteks lubatud põllumajandusreform on juba peatunud.

Äripäeva hinnangul vajavad Euroopa Liidu ühtsed poliitikad sisulist reformi ning ebamõistlikke toetusi tuleks võrdsuse ja konkurentsitingimuste tagamiseks kärpida, mitte tõsta.  Äripäeva meelest on just praegu õige ja sisuliselt viimane aeg nii põllumeestel kui ka teistel huvitatud osapooltel oma arvamus välja öelda ning ühtne seisukoht kujundada.

Luhtunud lootused? Veel eelmise aasta lõpus kirjutas Äripäev, et Euroopa Komisjonis on tõsiselt arutlusel Ühtse Põllumajanduspoliitika reform, sest Euroopa Liidu põllumajandustoetuste arvutamise aluseks ei sobi enam senised ajaloolised tootmistasemed.

Kuid praeguseks on optimism kadunud. Juba kostub hääli, et reform on pidurdunud või isegi peatunud, ning seda ajal, kui seda on kõige rohkem vaja. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõdes augusti keskel, et eesmärk põllumajandustoetuste võrdsustamiseks on õige, aga Euroopa Komisjoni väljapakutud tempo ei vasta ootustele ning välja pakutud üleminekuperiood on põhjendamatult pikk. Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar ütles samuti alles eelmisel nädalal, et suund võrdsustumise suunas ei vasta ootustele, olles märksa aeglasem.

Toetused võrdselt madalaks. Pealtnäha on reform eelkõige oluline Eestile ja teistele uutele liikmesriikidele, sest näiteks praegu võib toetuste tase ELi uute ja vanade liikmesriikide vahel erineda isegi kümneid kordi, sõltuvalt sellest, kas kõrvutada toetusi hektari või toodanguühiku kohta. Esimest eelistavad rõhutada uued, teist vanad liikmesriigid. Kuid tegelikult on võrdsustamine kasulik kogu Euroopale, sest praegune süsteem rikub võrdset kohtlemist ja konkurentsi ning sellega kogu liidu konkurentsivõimet. Samuti õõnestab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid.

Praegu on vaikimisi eeldus, et põllumajandustoetuste võrdsustamine tähendab nende tõstmist peamiselt uusliikmetest riikides vanadega võrdsele tasemele. Kuid Äripäeva hinnangul võiks, arvestades valitsevat majandusolukorda ja pigem tumedat tulevikuperspektiivi, selle asemel kaaluda pigem toetuste alandamist vanades uute tasemele.

Mõni Eesti põllumees läheb isegi kaugemale, öeldes, et oleks parem, kui toetusi üldse ei oleks – see võrdsustaks konkurentsitingimused, sest tööd tehakse ju ühtemoodi kõikjal Euroopas. Üleüldine toetuste kaotamine ei pruugi siiski olla reaalne ega mõistlik, kuid nende vähendamine on seda kindlasti. Siin on Eestil hea võimalus jagada väärtuslikke kärpekogemusi.

Eestil seisukohad puuduvad? Seni on arutelus domineerinud eelarve maht, mis Komisjoni hinnangul võiks kasvada 5%. Ettepanekut  on juba tugevalt kritiseerinud Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Austria, Itaalia, Soome ja Rootsi valitsustelt, kelle hinnangul ei saa eelarvet koostades unustada mitmel pool Euroopas käivitunud säästukuuri.

Eesti valitsuse kindel seisukoht on esialgu küsimuses vaikida. Üheks põhjenduseks, et Eesti maksab praegu ELi eelarvesse vähem kui sealt tagasi saab. Jutt ühtsest Euroopast ja solidaarsusest on ununenud. Kuid et sõna sekka öelda, on seisukohta kiiremas korras vaja. Vastasel juhul võibki jääda vaikima.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised