Kõigest 124 põllumeest toidavad ära poole Eesti elanikest

Eesti põllumeeste ühistu Kevili liikmete sellel aastal kasvatatud saagiga saaks ära toita pool Eesti elanikonnast. Ning seda ainult 124 mehega!

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti põllumajanduses toimunud ülikiire areng ning tehnoloogia poolest ollakse juba üks efektiivsemaid kogu Põhjalas. Näiteks piimandussektoris on juba ligikaudu sada suurfarmi (lüpsilehmade arv 300 ja üle), mille lehmade aastane väljalüps on üle 10 000 kg. Tasub meelde tuletada, et nõukaaja lõpus imetleti 6000 klubisse kuulujaid. Areng on toimunud ka sea- ja linnukasvatuses, tublid on lihaveiste pidajad ning kasvanud on teraviljakasvatuse pinnad. Põllumajandus on muutumas Eesti tööstuse kandvamaks alustalaks ning ekspordimahud aina suurenevad.

Euroopas tuleb kõik põllumehed võrdsetel alustel konkureerima panna. Euroopa põllumajandus on praegu ülereguleeritud ja -sertifitseeritud. Pigem tuleks igasugused toetused ära kaotada ning Euroopas kõik võrdsetel alustel konkureerima panna. Aga paratamatult ei saa seda teha niikaua, kuni USA, Brasiilia ja teised suurriigid oma põllumajandust eri vahendite kaudu toetavad ning maailmaturu hindu moonutavad.

Ülekohus Eesti põllumeeste suhtes. Põllumajandustoetuste praeguse jaotusega pole Eesti põllumees rahul. Meil on toetus natukene suurem kui 100 eurot hektari kohta, samas kui Kreeka või Hollandi põllumees saab üle 400 euro ha kohta. Seetõttu võib öelda, et vaid Eestis, Lätis ja Leedus toimib praegu puhas konkurents. Ja sedagi moonutustega, sest osale „vanadele riikidele“ on kätte mängitud selged eelised. Lähinaabrite Rootsi ja Taaniga võrreldes valitseb meil mitmekordne ebavõrdsus. Ning eks täpselt selle tõttu on kodumaine Luunja kurk või kodumaine tomat kaupluses pea kaks korda kallim kui Hispaania või Hollandi toodang. Kuidas peaks näiteks konkurentsis püsima Estonian Air, kui oleks määratletud, et osa riike võib lennukipiletist ühe reisija kohta kinni maksta 300 eurot, aga Eesti ei tohiks midagi? Tõenäoliselt lendaksime siis kõik mõne Kreeka või Saksamaa lennufirmaga.

Aga Eesti suuremad põllumajandustootjad ei nuta. Nad annavad umbes 80% Eesti põllumajandustoodangust. Tullakse toime ka nende ebavõrdsete tingimuste kiuste. Ka 2008. aasta masu ajal, kui kogu majandus kõvasti pihta sai, suutsid põllumehed siiski hakkama saada, oma laenusid teenindada ning isegi tagasi maksta. Tegelikkuses said näiteks pangad nimelt põllumajandussektorist kõige vähem "vastu näppe". Põllumees on ikka pigem aus olnud. Seda enam, et sellesse sektorisse pole enam väga palju inimesi tegutsema jäänud. Otsustajate ring on 1000 inimese kandis ning sektoriga on seotud alla 3% elanikonnast, mis on isegi Euroopa Liidu keskmisega võrreldes pea kaks korda madalam.

Eesti põllumeestele kuuluvatel ühistutel on jalad tugevalt maas. Viimastel aastatel on üha kindlamalt jalad alla saanud ka Eesti põllumeestele kuuluvad ühistud, seda nii piimandus-, liha- kui ka teraviljasektoris. Eesti suurim teraviljakasvatajate ühistu on Kevili ehk Kesk-Eesti Vili, kus on hetkeseisuga 125 liiget ning mille liikmete käes on pea veerand Eesti efektiivse teravilja- ja rapsiviljeluse pinnast. Keskmine pindala suurus liikme kohta on 600 ha kanti, mis on ka arusaadav, kuna tegemist on teraviljakasvatamisest elatuvate põllumeestega ning väikese pinnaga efektiivne olla ei õnnestu. Ühistu on 100% põllumeestele kuuluv ning Eesti asja ajav ettevõte. Ühiselt ostetakse Euroopast ja Venemaalt tooraineid ja sisendeid, ühiselt müüakse saaki muu seas ka maailma börsidel, ühiselt koolitatakse, reisitakse ning toimetatakse aasta läbi. Kevili prioriteet on põllumajandussaaduste tootmise kasv ja Eesti inimeste toitmine oma saagiga.

Eesti põllumehed suudavad küll ühe mütsi all toimetada. Kevili on viimaste aastate jooksul selgelt murdnud arusaama, et Eesti põllumehed ei suuda ühe mütsi all toimetada. Suudavad küll! Sel aastal Kevili liikmete kasvatatud saagiga saaks ära toita pool Eesti elanikonnast. Ning seda ainult 124 mehega! Kevili on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud – eelmise majandusaastaga kasvas 16 mln euro suurune käive 29 mln euroni. Seda on näiteks rohkem kui Eesti suurima magusatootja Kalevi käive. Kogu tulu investeeritakse aga uuesti Eestisse. 80% liikmete toodangust läheb ekspordiks, sest müüakse maailmaturu hindade alusel rahvusvahelise börsi kaudu üle kogu maailma. Ostjateks on nii sakslased, hispaanlased kui ka iirlased, aga enamasti ikka skandinaavlased. Kaks kuud tagasi löödi kopp maasse Eesti iseseisvusaja esimese suurema tänapäevase teraviljaelevaatori ehitusel. Ning taas on mehed seljad kokku pannud ning oma rahaga asja üles ehitamas.

Jätkuks maale ainult asjalikke töökäsi ja järglasi. Usume, et kogu Eesti põllumeeste sooviks on, et maale jätkuks asjalikke töökäsi ja järglasi, kes maad väärtustades meile toitu toodavad ning väärtusi loovad. Õnneks tundub ka siin muudatus tekkimas, sest üle pika aja oli tänavu taas maaülikooli sisseastumisel üks suuremaid konkursse. Põllumajandus on taas muutumas populaarseks. Kuigi tehnoloogiline areng on olnud meeletult kiire ja seetõttu küladesse palju uusi töökohti juurde ei looda, siis need, mis luuakse, loovad pigem suuremat lisandväärtust. Ning kindlasti ei keera põllumees selga ka kohaliku külaelu toetamisele. Tänaseks on maale pidama jäänud ettevõtlikud ja nutikad inimesed. Selleks, et maal hakkama saada, on vaja iseloomu ja tahet toidu tootmisega tegelda.

Osale arutelus

  • Marek Linnutaja

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised