Eesti Nokia on teravili

Aastal 2012 saadi kõigi aegade suurim teravilja kogutoodang Eestis, esmakordselt üle 1 mln tonni.

Samas olid ilmastikutingimused mujal suuremates viljakasvatuspiirkondades ebasoodsad ja viletsamate saakide tõttu püsisid hinnad rekordkõrged. Nii, et meie jaoks hea saak ja kõrge hind, mida veel soovida?

EL tervikuna vähenes taimekasvatustoodang 5% kuid Eestis kasvas 36%.

Tänu Eesti headele saakidele oli võimalus suuremaks ekspordiks. Näiteks organiseeris Baltic Agro oktoobris esmakordselt ekspordiks suurima viljalaeva, mis Eesti sadamatest välja saadetud – 78 000 tonni otra saadetiseks Saudi-Araabiasse.
Piltlikult võib öelda, et tavaliselt on Eesti teraviljatoodang kokku 10 taolist laevatäit. Nendest 8 on omatarbimine ehk loomasööt ja meie oma toit. Sellel aastal kombainiti aga põldudelt 13 taolist laevatäit. Omatarbimine on ikka jäänud enamvähem samaks aga eksportida sai 2 laeva asemel 5 laevatäit. Muidugi enamus ekspordist tehti tegelikult väikeste, 3-5 tuh tonniste praamidega. Suurte puhul on aga eeliseks just mahu pealt makstav lisatasu, mis jõudis kõigi laeva täitnud põllumeesteni.

Otsides Eesti oma Nokiat, ehk et millega raha teenida, ollakse tavaliselt unustanud, et seesama ajalooliselt meil edukalt kasvav kultuur teravili on suuresti kasutamata ekspordiartikkel. Meil Eestis on ohtralt tasuta puhast magedat vett, mis on mujal maailmas peamine saaki limiteeriv faktor. Kahjuks ei oska me seda ise piisavalt hinnata ja rahaks teha. Eesti on saanud jällegi vilja eksportivaks maaks. Jälle sellepärast, et viimati olime seda Rootsi ajal. Hiljem Vene tsaaririigi ajal oli peamiseks ekspordiartikliks piiritus ja kõik põllul kasvav aeti kasumlikult läbi torude. See luba oli tsaaririigis vaid Baltimaade mõisnikel. Eksklusiivne piirituse ekspordiõigus Venemaale tagas riigi kõrgeima juhtkonna, kes olid paljud siinsed mõisnikud, lojaalsuse. Eesti Wabariigi ajal kasutati põllul kasvavat peamiselt loomasöödaks ja eksporditi võid, mune ja muud loomakasvatussaadusi. Nõukogude aja ideoloogiaks oli kinnistada idee, et Eestis pole mõtet vilja kasvatada. Veame selle siia Kasastanist ja Ukrainast, söödame selle siin loomadele ja veame loomakasvatussaadused siis Venemaale.     

Kõrge saak ja kõrge kvaliteet ei käi aga tavaliselt käsikäes. Palju selle aasta viljast läheb söödaks. Heade küpsetusomaduste saamiseks on vaja veidi enam kasvuajal ise täiendavalt panustada ehk täiendavat pealtväetist kasutada.

Edukaks hooajaks Eesti taimekasvatajatele saab pidada seda aastat mitte vaid kõrge saagi vaid ka kõrge hinna tõttu, ehk siis kogutulult kasvupinnalt. Mujal maailmas laialt levinud põud viis juulis hinnad üles ja need on püsinud enamvähem samal tasemel siiani.

Kultuuridest olid suurimad üllatajad talirapsid. See on küll riskantne kultuur Eestis, kuna karmid ilmastikuolud võivad kogu sügisel külvatu hävitada, kuid suurem saagipotentsiaal õigustab riski. Sellel aastal saadi neljas firmas üle 5 t/ha  rapsisaake. Kõrgeim saagikus Viljelusvõistluse käigus oli Pae Farmeris Raplamaal 5,7 t/ha. Sama põld võitis ka tulukuse arvestuses: 1 802 EUR/ha arvestuslikku kasumit. Siin tasub juba arvutada, et kas ikka tasub põldudele kinnisvara arendada või on tulukam efektiivselt sihtotstarbeliselt tegeleda? Teine rekordsaake andnud kultuur oli rukis. Senini kõrgeim saagikus 8 t/ha ületati samuti neljas firmas ning nüüd on rekordsaagiks 9,7 t/ha.

Kas aga see veidi üle 1 miljoni tonni saadud vilja kogusaak on suur või väike? Eesti pindalaga pea samasuur Taani toodab stabiilselt 10 miljonit tonni teravilja aastas. Nendega võrreldes oleme muidugi väikesed viljakasvatajad. Pole aga ka mõistlik nende tootmistaset endale eesmärgiks seada, sest meie külvipind on vaid 10% territooriumist.

Eesti piimatootjad on olnud julged tulevikuplaane tegema ja miljon tonnine kogutoodang on lähituleviku eesmärgiks seatud. Teraviljakasvatuses või taimekasvatussaaduste ekspordiks tervikuna pole aga kahjuks maaelu arengukavas eesmärke seatud. 
Nõukogude ajal olnud toitlustusprogrammi eesmärk toota Eestis 1 tonn teravilja inimese kohta. Kui nüüd arvestada, et meil on põldudel suur osa teraviljast asendatud rapsiga, mida on ligikaudu 90 000 ha ja kogutoodang 160 000 tonni ringis, siis rapsi ja teraviljaga kokku ongi enamvähem toitlusprogrammi eesmärk saavutatud.

Kas aga see 2012.a. hea saagitase jääb püsima või oli see vaid suur heade juhuste kokkulangemine?  Oma seniste teravilja saagikustega oleme olnud EL ühe madalama saagikusega. Samas ka ise oleme panustanud vähe. Kasutatud väetiste kogustega kasvupinnale oleme samuti EL viimaste hulgas. Eesmärgiks peab seadma stabiilse ja tuluka taimekasvatustoodangu, mis on üheks oluliseks võimaluseks meie ekspordipotentsiaali suurendamiseks.     

Osale arutelus

  • Margus Ameerikas

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised