Krõõt Kilvet: Piima hind lubab investeerida efektiivsusesse

Krõõt Kilvet
Krõõt Kilvet

Viimasel ajal on tajuda piimandusega seotud investeeringute elavnemist. Hiljuti kriisi läbi teinud valdkond kosub jõudsalt. Täna võib öelda, et piima tootmine Eestis on kasumlik ja perspektiivikas valdkond, arvestades nii taastunud hindasid kui maailmaturu kasvavat nõudlust kvaliteetse toodangu vastu, kirjutab Luminor äripanganduse juht Krõõk Kilvet.

Venemaa sanktsioonidest tingitud piima hinna madalseis aastatel 2015-2016 kahandas piimatootjate vahendeid omaosalusteks, samuti vähendas usku uute investeeringute tegemisse. Seevastu vajadus nende järele pigem kasvas.

Tänaseks on maailmaturu piimahinnad (UN Food and Agriculture World Daily Price) võrreldes 2016. aasta algusega kasvanud ca 45%. Kui käesoleva aasta mais-juunis küündis toorpiima hind Euroopas keskmiselt 325 euroni tonni kohta, siis Eestis on hinnad pea 300 eurot tonnist. Aastatagusega võrreldes on hinnad Euroopa Liidus ja Eestis viimastel kuudel vastavalt 3% ja 5% madalamad, mis on aga marginaalne erinevus arvestades tavapärast hindade muutlikkust selles äris.

Hinna püsimist või isegi kasvu peaks toetama FAO ja Euroopa Komisjoni keskpikkades prognoosides ette nähtav globaalsete piimatoodete tarbimise ja nõudluse suurenemine, mis võib isegi ületada piima tootmise kasvu. Arvestada tuleks aga siiski ka hinnakõikumistega, mida pingestunud rahvusvahelises kaubanduses võivad põhjustada näiteks imporditollid ja ka Brexiti mõjud.

Piima hinna taastumine on toonud tagasi usu valdkonna perspektiivikusse ning soosinud kriisi ajal ootele pandud plaanide elluviimist. Kuid see pole ainus, mis investeeringute tegemisele hoogu annab. Tegelikult seisavad piimatootjad silmitsi ka vajadusega uuendada tootmisbaasi kuna lõaspidamine keelatakse 2019. aastal ära, samuti karmistuvad keskkonnanõuded sõnnikumajandusele ning silo tootmisele ja hoiustamisele.

Mitmeid põllumehi motiveerib investeeringuid tegema ka teadmine, et uudsete tehnoloogiliste lahendustega väheneb tööjõuvajadus. Arvestades, et tööjõu hind kasvab ja saadavus maapiirkondades väheneb, on see oluline tegur. Samuti on uudsete lahenduste abil – näiteks söötmistingimusi lihtsustavate meetmetega – võimalik saada kõrgemaid piimatoodanguid.

Mätiku talu mahetootmise robotlüpsilaut, ehituse kogumaksumusega ligikaudu 1,5 miljonit eurot, on üks hea näide kriisi ajal ootele pandud projekti realiseerumisest. Plaan sai koostatud juba 2015. aastal, kuid kindlus selle teokstegemiseks tekkis alles 2017. aastal, kui tõusis nii piima hind kui suurenes üldine majandusstabiilsus. Laut „avas uksed“ mõne nädala eest. Teine projekt, milles Luminor osales ja mis kujunes keskelt läbi poole miljoni suuruseks investeeringuks, on näiteks perekond Orulepale kuuluva Kaera-Jüri talu lauda laiendus. Plaan küpses Orulepade peades juba kriisi ajal, kui säilis usk olukorra paranemisse. Kaera-Jüri lauda laiendus valmis möödunud aasta lõpus.

Kindlasti on nende projektide puhul näha pikaajalises perspektiivis olulist tootmise efektiivsuse kasvu, samuti loomade heaolu paranemist. Orulepad on märkinud, et juba praegu on töö tegemine lihtsustunud, kuna mitmed protsessid on automatiseeritud – nt sööda etteandmine. Samuti on korda saanud sõnnikumajandus, mis oli perel ammu südameasjaks. Nüüd on Kaera-Jüri 250 pealisel loomakarjal varasemaga võrreldes avaramad ja parema õhutusega ruumid.

Perekond Pikkmetsad Mätiku talust on märkinud, et nende 300 looma saavad nüüd tänu uutele lahendustele ise valida, millal käivad lüpsil, karjamaal, söövad või magavad - ehk loomade heaolu on seatud esikohale. Saame põllumeestelt tihti tagasisidet, et vanades koledates hoonetes jätkata ei ole mingit vaimset motivatsiooni.

Toodangumahtude kasvu peaks põllumeeste sõnul vaatama mitmete tegurite koosmõjul mitte ainuüksi lauda ehituse või laiendusega seoses.

Panga seisukohalt võib öelda, et ettevõtlik põllumees, kel on ette näidata eeskujulik äriplaan, leiab üldjuhul oma tegevusele finantseeringu. Märgata on, et projektiplaanid on ajas muutunud põhjalikumaks ning näeme ideedel selget pikaajalist vaadet. Mitmel juhul on laenusaajateks n-ö mitmenda põlve põllumehed, kelle erialastes teadmistes ja oskustes, aga ka motivatsioonis ei ole pangal põhjust kahelda. Samas on näha ka uusi tublisid tegijaid, kes on veel eriti avatud kõikvõimalikule innovatsioonile ja uutmoodi lähenemisele.

Maaeluministeerium on seadnud eesmärgiks viia Eesti piimatoodang tasemele 1 miljon tonni aastas. Võrdluseks võib tuua, et 2017. aastal oli piimatoodangu maht Eestis Statistikaameti andmetel 791 830 tonni, mis on protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Eesmärk peaks olema saavutatav, sest eeldused selleks on head – siin on sööda kasvatamiseks sobilikud rohumaad ja paras kliima, farmid on valdavalt suuremad ja efektiivsemad võrreldes mõnede lähiriikidega (Läti, Leedu, Soome), mis tähendab, et on võimalus toota odavamalt ja võita turgu ka lähiregioonis.

Aasta-aastalt on suurenenud ka piimatoodang lehma kohta, mida võib seostada efektiivsuse kasvuga. Statistikaameti andmetel oli see 2017. aastal 9160 kilogrammi, mis on 3% rohkem kui aasta varem ning ühtlasi on tegemist Eestis kõigi aegade suurima piimatoodanguga lehma kohta – sellise tulemusega on Eesti jõudnud EL-is Taani järel teisele kohale.

Põllumajandus üldiselt on jätkuvalt perspektiivikas valdkond arvestades maailmaturu kasvavat nõudlust, mida mõjutab maailma rahvastiku arvu kasv, linnastumine aga ka Aasia jõuline esilekerkimine. Sellega tõuseb ühtlasi nõudlus kvaliteetsema tooraine ja toodete vastu. Investeeringud on aga paratamatud juba sellegi poolest, et püsida konkurentsis.

Osale arutelus

  • Krõõt Kilvet

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised