Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 20. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Starfeld aitab põllumehi tulusate biolahendustega

Starfeld OÜ otsib ja pakub innovatiivseid lahendusi, et aidata muuta Eesti põllumehe tootmine tulusaks vähese vaevaga.

1999. aastal asutatud Starfeld OÜ müügijuht Mihkel Lauri sõnul hakkas ettevõte bioenergia valdkonnaga tegelema viis aastat tagasi, mil asuti esindama Soome soojustehnilisi lahendusi pakkuvat firmat Veljekset Ala-Talkkari OY. Nende tootevalikusse kuuluvad keskküttekatlad, universaalsed tahkeküttepõletid, kütuse etteandesüsteemid ja ka komplektsed konteinerkatlamajad võimsusega alates 30kW kuni 2MW.

„Eks kuivatamise ajalugu on alguse saanud halupuude kui biokütuse kasutamisega. Kuid kuivati tootlikkuse suurendamisel ja soojuse tootmise automatiseerimisel on kasutusele võetud fossiilsed kütused,“ selgitab Mihkel Laur ja lisab, et tänaseks on Starfeld OÜ paigaldanud Eestisse üle 50 küttesüsteemi, mis suudavad põletada hakkpuitu, tükkturvast, puidugraanulit ja ka teravilja/rapsi sorteerjääki. „Ja just tänu viimase materjali põletamise suutlikkusele on paljud põllumehed oma isikliku kui ka ettevõtte majapidamise kütte usaldanud Ala-Talkkari kütteseadmetele.

Kuivatitele mõeldud 500kW õhkküttekatla komplektiga käisid Stafeld OÜ esindajad Soomes tutvumas 2010. aasta alguses ja kohe samal aastal läks ka kaks esimest analoogset süsteemi Eestis töösse. Kütteainena hakati kasutama hakkepuitu ja sorteerimisel tekkivat jääki. 2012. aasta lõpu seisuga on paigaldatud viis hakkekuivati komplekti ning lisaks on põllumajandustootjad soetanud Ala-Talkkari põleteid koos etteandesüsteemidega, kasutades neid oma olemasolevates soojusvahetites.

„Seoses fossiilsete kütuste kallinemise ja saagikuselt hea, kuid ilmastiku seisukohalt niiske aastaga  on märgatavalt suurenenud huvi alternatiivsete kütuste kasutamiseks teraviljakuivatites,“ kinnitab Mihkel Laur. „Teraviljakasvatajatel kulub sageli kuivatamise peale sama kogus kütust, kui terve aasta jooksul masinapargi tööshoidmisele.“

Kuidas kuivati biokütteahi töötab?

Teraviljakuivatites kasutatav bioküttesüsteem koosneb kütusemahutist, etteandetigudest, põletist ja nn õhk-õhk tüüpi soojusvahetist. Kütus juhitakse teo abil põletisse, kus toimub põlemine. Kuumad suitsugaasid läbivad soojusvaheti registrid, mille välispinna kaudu antakse soojus üle õhule. Suitsugaasid lähevad korstnasse. Kütuse etteannet juhib komplektis olev eestikeelne juhtkeskus, mis reguleerib kütuse etteannet ja põleti õhuventilaatorite tööd sõltuvalt õhkkatlast väljuva kuuma õhu temperatuurist ning suitsugaaside jääkhapniku kogusest. Samuti on antud süsteemil automaatne tuhaeemaldus ning suitsugaaside ventilaator.

Näidisarvutus:  Teraviljakasvataja kasutab hooajal kuivatis 25000 liitrit ehk ca 25 t kerget kütteõli.  Kütteväärtus 11,8 MWh/tonni kohta.  Arvestades kütuse hinnaks 0,95 €/liitri kohta on kulu hooajal 0,95*25000=23750 €. Antud summa eest saab energiahulga 11,8*25= 295 MWh ning energia hinnaks kujuneb 80,5 €/MWh.

Kasutades kerge kütteõli asemel hakkpuitu tuleb 295 MWh saamiseks põletada 369 m3 hakkepuitu, eeldusel, et hakkpuidu kütteväärtus on 0,8 MWh/m3 kohta.  Arvestades hakkepuidu ostuhinnaks 15 €/m3 koha on kulu hooajal 5535 €, ehk 18,8 €/MWh.  Seega kokkuhoid on 4,2 kordne!

Lisaks küttekulude kokkuhoiule on teravilja sorteerjäägi kasutamisel küttematerjalina teinegi eelis—kaob ära vajadus kulutada täiendavat ressurssi teravilja sorteerjäägi edasiseks käitlemiseks. Sorteerjäägi edasine käitlus on sageli probleemiks, kuna sellele on raske rakendust leida, kuid põletamisega vabanetakse tootmisprotsessi jääkproduktist.

Lisainfo: www.starfeld.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960