Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 8. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Teraviljakasvatus on mõnes mõttes nagu kogu oma rahaga ühele kaardile mängimine – vilja maha pannes ei tea ette, milline on tulevane saak ning millise ilmaga seda peab korjama ja kuivatama. Seetõttu on väga oluline, et Eestimaa kliimas toimuks vilja võtmine kiirelt ja maksmaalse efektiivsusega,“ ütleb põllumajandustehnika New Holland esindaja Eestis AS-i Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu.

Ta toob näite, et kui põllumehel jääb kehva ilma ja viletsa kombaini tõttu koristamata ühe päeva vili, on see rahasse arvestades sama suur summa kui korraliku kombaini aastane liising ning natuke enamgi. „Pigem olgu võimsust rohkem kui vähem ning sel juhul on viljakasvatajal ka väike võimalus otsustada, mis ilmaga ja kui kiiresti ta vilja saab koristatud.“

Eestis on umbes 300 000 ha teravilja ning kui arvestada keskmiselt kombaini tootluseks 500 ha/aastas siis saab kogu teravilja ära koristatud 600 kombainiga. „Oleme müünud umbes 300 New Holland kombaini ehk hea on märkida, et pool Eesti teraviljast koristatakse just seda marki kombainidega,“ ütleb AS Tatoli põllumajandustehnika projektijuht Urmas Oja. 

Kombaini valikul tuleks lähtuda vajadustest, vaadates oodatavat tootlust, hinda ja töövõimekust.  „On lihtsamaid, keerulisemaid, mugavamaid, on rootorkombaine ning ühe- ja mitmetrumlilisi,“ loetleb Oja. „Selge on see, et valik on suur ning viljakasvatajal pole lihtne. Üldjoontes Eesti tingimustes saab öelda, et kombaini iga heedri meetri kohta ei tohiks arvestada rohkem kui 100 ha koristuspinda, sest Eestis on keskmiselt 20 koristuspäeva ning kombaini keskmiseks kiiruseks jääb tavaliselt ~6 km/h. Suuremate saagikuste puhul tuleks isegi veel tagasihoidlikum olla. Ühetrumlilise ja mitmetrumlilise tootluse vahe on kuni 30%. Eriti annab see tunda, kui peab koristama suurema saagikusega vilja ja suurema niiskusega vilja, mis Eestis on tavaline.“

Rootorkombain on tavakombainist kolmandiku võrra kallim, ent seda peetakse kuivades tingimustes ka oluliselt tootlikumaks. Kuna aga Eestimaa kliima on äärmiselt niiske ja viljagi koristatakse oluliselt niiskemates tingimustes kui mujal Euroopas, pole rootorkombainid paraku end siin väga tõestanud. Nad vajavad niisketes tingimustes 100-150 lisahobujõudu, et koristada sama kogus, mis mitmetrumliline tavapärase peksusüsteemiga kombainga. Hobujõud vajavad aga kütust, mille hind määrab järjest rohkem meie tootmise kulu poolt. Põllumees ei saa muuta ilmaolusid ega saagi eest pakutavat hinda, kuid ta saab kontrollida oma kulusid ja sellega suurendada ka tulusid. Seega peab mõtlema, kas on mõtete maksta kombaini eest rohkem ja kulutada enam kütust, suurendades sellega koristuskulusid.

„Sageli mõeldakse ainult peksupinna peale, kuid kui vilja on palju, peab ka sõelapinda rohkem olema,“ nendib Oja. „See on väga oluline, kui koristame niiskemat vilja, kus vilja voolavus pole enam nii hea. Pahatihti just rootorkombainide valiku puhul unustatakse ära sõela pind, kuna valitakse võimas kombain, mis on ehitatud  niinimetatud väiksema (5-puisturilise) kombaini põhjale.“

Kuna Eestimaa pinnases on palju kive, tuleks valida kividega toime tulev kombain. Oja meenutab, et alates 1997. aastast, mil AS Tatoli Eestis New Hollandi kombaine on müünud, mäletab ta vaid ühte korda, kus kivi kombainile tõsisemalt liiga on teinud - ülejäänud 300 New Hollandi masinat töötavad laitmatult. Kusjuures kivide kaitseks pole kombainile ehitatud mingit erilist süsteemi, vaid lihtsalt kombaini esimene  trummel on ehitatud piisavalt suur, et kivid trumlilt saadud löögist  kivitaskusse suunata ning seda oleks lihtne puhastada. Kivide puhul on ka oluline, et kombaini heeder oleks topeltpõhjaga, et kivid ei vigastaks heedri pealispinda ega takistaks viljamassi liikumist.

Heedritel peab olema vikati taga kivikaitseprofiil, et takistada juba varakult kivide tee kombaini. New Hollandi kombainil on veel üks eelis kivistes tingimustes töötamisel: heedri haspel ulatub 7 cm allapoole lõikekõrgust, mis võimaldab heedriga töötada natuke kõrgemalt kui tavaliselt ning kividel on raskem heedri peale sattuda.

Tatoli müügimehed soovitavad kindlasti kombainidele, mille heedrilaius on 6 m ja enam, aganalaoturit, sest aganate ja purustatud põhu laotuskvaliteedist saab alguse kvaliteetne mullaharimine.  „On asju, mis sõidukiirust ei muuda nagu niiskuse ja saagikuse andurid. Loomulikult on hea näha koheselt, kui palju vilja põllult tuleb ja mis niiskusega ning nende parameetrite varieerumist eri põlluosadel, kuid otsest kasu sellest ei lõika. Kasu lõikab GPS-seade, mis kaardistaks põllud ja annaks võimaluse talvel analüüsida, mida tuleks ette võtta, et saagikust kogu põllul ühtlustada ning kulusid optimeerida,“ selgitab Oja.

Roolimisabid annavad tulemit just laiemate heedrite puhul ning 9 m ning laiema heedri puhul on ta lausa kohustuslik, sest muidu jääb osa heedri lõikelaiusest kasutamata.

Kombaini eluiga on pikk

Kombain on suhteliselt pika elueaga „kodumasin“. Viieaastane masin ei ole kaugeltki veel vana, pigem on amortisatsiooniaeg üle 10 aasta. Oluline on aga hooldus, kui kuluosad on jäänud õigel ajal vahetamata, langeb koheselt kombaini tootlus, tekivad kaod, üleliigne küttekulu ning purustamiskvaliteet langeb.

Selle kõige foonil võib kinnitada, et Eesti teraviljakasvataja on New Hollandi kombainid hästi omaks võtnud ning Tatoli püüab kõigile omalt poolt kindlat tuge pakkuda: algusest peale on kombainidele antud kaheaastane garantii ning kui midagi peaks juhtuma teraviljakoristamise ajal, annab ettevõte asenduskombaini. Levinumad varuosad on Tatoli laos alati olemas ning hooajal antakse põllumeestele 24 tundi abi, sest viljakoristusel on iga tund oluline.

„Meie müügimehed 70-80% on töötanud kombainil ja suudavad ka praegu võtta kombainiga vilja ning seega oskavad adekvaatset nõu anda,“ ütleb Nõmmsalu. „Oleme arvamusel, et nii rikkad kui on meie klienid, nii rikkad oleme ka meie. Kui kliendil on ostust kasu ja rõõmu, pöördub ta meie juurde ka tagasi teiste põllutööriistade ostmiseks.  Ühekordseid müüke pole mõtet teha.“