(Sisuturundus) CM: kuidas tulla toime lüpsikarja kuumastressiga?

Kuumuse ja kõrge õhuniiskuse koosmõjul tekib lüpsilehmadel kuumastress, väheneb söögiisu ja piimatoodang.

Millised on kuumastressi tunnused?

Esimesteks märkideks on vähenenud piimatoodang ja üldine loidus, kuid võib esineda ka kiire ja pinnapealne hingamine, higistamine, söögiisu vähenemine 10% või enam.

Õhutemperatuuril 30-35 ?C väheneb piimatoodang järsult, isegi üle 25%, kuna looma kehatemperatuur tõuseb ja organism asub sellele vastu töötama. Mida kõrgema toodanguga on lehm, seda rohkem mõjutab teda kuumastress.

Kui me ikkagi pole kindlad, kas lehmadel on kuumastress või mitte, siis selle hindamiseks on kaks lihtsat moodust:

• Mõõta juhusliku valimina kümne looma kehatemperatuuri ja kui vähemalt seitsmel on see üle 39 ?C, võime kahtlustada kuumastressi.

• Samasugusel meetodil mõõta loomade hingamissagedust. Kui 7 loomal 10-st on see üle 80 korra minutis, võime selle põhjuseks pidada kuumastressi.

Arvestada tuleks ka sellega, et õhutemperatuur on tavaliselt kõrgeim pärastlõunal.

Kuumastress mõjutab ka lehmade sigivust – seda nii kinnisloomade, mullikate kui ka vasikate puhul. Lehmad on üldiselt kuumusele tundlikumad kui paljud teised imetajad, kuna sööda kääritamisel vatsas eraldub palju soojust ja sellest on tarvis vabaneda. Arvatakse, et kuumastressi tõttu jääb ainuüksi Ameerika Ühendriikides farmeritel saamata 5-6 miljardi dollari väärtuses piima aastas.

Kuidas ennetada lehmade kuumastressi?

Kuumastressiga võitlemiseks on tarvis teada, kuidas juhtida loomalt ülearust soojust ümbritsevasse keskkonda. Selleks on mitmeid mooduseid:

• Soojusjuhtivus: soojuse ülekanne vahetult kuumalt kehalt jahedamale. Näiteks lehmalt õhku või asemele.

• Konvektsioon: aine liikumisega kaasnev soojuse ülekanne kuumalt kehalt jahedamale. Näiteks õhu liikumine üle lehma keha.

• Kiirgus: pikalainelise infrapunalaine levik soojemalt pinnalt jahedamale. Näiteks päikeseenergia kiirgus lehmale või lehma soojuse kiirgus öötaevasse.

• Aurustumine: soojuse ülekanne aine muutumisel vedelast gaasiliseks, milleks võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast. Näiteks higistamine, lehmade piserdamine veega, hingamine, vee pihustamine õhku.

Praktilised nõuanded kuumastressi vältimiseks või leevendamiseks

1) Päikesevari vähendab kuumastressi ohtu, piirates otsest päikesekiirgust. Vabapidamislaut kui katusega karjamaa annab selleks parimad võimalused. Hoone olgu ilmakaarte järgi orienteeritud nii, et pakuks võimalikult pikaajaliselt varju kogu päeva kestel. Katus peaks olema hele, et peegeldada päikesekiirgust ja parimat kaitset pakub soojustatud katus. Kui temperatuur püsib kõrge ka öösel, on soovitav loomad sel ajal karjamaale lasta, sest lehm kiirgab soojust rohkem öötaeva kui katuse all. Parima lahenduse leiate koos kogenud DeLavali piirkonnajuhtidega.

2) Ventilatsioon: korralik õhuvahetus on oluline soojuse juhtimiseks looma kehalt ümbritsevasse keskkonda. Hea ventilatsioonisüsteem tagab kuumal ajal ruumi täieliku õhuvahetuse ühe minuti jooksul. See on saavutatav sundventilatsiooniga või loomuliku ventilatsiooniga laudas jahutusventilaatorite abil. Rusikareegel on, et üks jahutusventilaator katab oma 10-kordse läbimõõdu pikkuse ala, tekitades õhuliikumise kiirusega 2 m/s.  

Näiteks, 1300 mm läbimõõduga tiivikuga ventilaator katab umbes 13 m pikkuse ja 2-4 m laiuse ala. Ventilaatorid paigaldatakse sobiva nurga alla (10-12?) ja ohutuse tagamiseks vähemalt 2,7 m kõrgusele. Tekitatud õhuvool peab puhuma kas söödalava ääres seisvate või asemetel lamavate loomade selgadele.

Loomuliku ventilatsiooniga vabapidamislaudas lastakse tuulekardinad täielikult alla, et tekitada tuuletõmme läbi lauda. Korstnate või katuseharja luugid peaksid olema avatud. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ootealadel tihedalt külg-külje kõrval seisvate loomade jahutamisele, sest seal on kuumastressi oht kõige suurem. Tihedalt paigaldatud väiksemad ventilaatorid tagavad ühtlasema õhuvoolu lehmade kohal ja vahel.

3) Joogivesi - kuumus tekitab janu. Näiteks suureneb lüpsilehma veetarbimine õhutemperatuuri tõusul 30st 35°C kraadini kuni 50% (umbes 95 liitrilt ööpäevas kuni 145 liitrile). Seetõttu on oluline pakkuda neile palju värsket ja puhast joogivett. Kuumal ajal tuleks ka puhastada joogikünasid tihedamini ja jälgida, et need alati täidetud oleksid. Ideaalis ei peaks lehmad kõndima üle 15-20 m lähima joogikünani ja see asugu päikese eest varjus. Hea oleks paigaldada lisajoogiküna lüpsiplatsilt tagasituleku teele, sest siis on lehmadel kõige suurem janu.

4) Täiendav jahutus vihmutitega on omaette moodus kuumastressi vähendamiseks - eriti kõrgetoodangulistel lehmadel. Pihustitega tekitatakse udu või pritsitakse vett otse looma nahale. Aurustamisel võtab vesi õhust energiat, jahutades selle temperatuuri mõne kraadi võrra. Loomade veega pritsimine annab sama efekti, tekitades kunstliku „higistamise“.

NB! Vee pihustamise meetod on efektiivne vaid madala suhtelise õhuniiskuse korral.

5) Söötmine. Soojade ilmade saabudes peaks aeglaselt muutma söötmise ajakava, nihutades seda varasemale hommikule ja hilisemale õhtule. Samuti tuleks sööta kohendada sagedamini ja eemaldada riknenud sööt kohe.

6) Söödaratsioon: kuumastress vähendab lehma kuivaine tarbimist. Tugeva stressi korral tuleks muuta söödaratsiooni, tõstes selle energiasisaldust kuid mitte kogust. Anda rohkem jõusööta (valku) ja vähem koresööta. Tuleks tõsta kaaliumi sisaldust söödas kuna higistades suureneb selle kadu. Enne söödaratsiooni muutmist on mõistlik konsulteerida söötmisekspertidega.

7) Lauda täituvus: enamik vabapidamislautu on lehmadega ületäidetud. Kuumastress teeb olukorra farmis veel hullemaks ja soovitav on viia täituvus 100% juurde. Tagades igale loomale söödalava ääres vähemalt 75 cm laiuse koha ja vaba aseme, julgustame neid rohkem ja tihedamalt sööma ning puhkama.

Kuumastressiga on nagu haigustega - lihtsam ja odavam on ennetada kui tagajärgedega võidelda. Näiteks, investeering jahutusventilaatoritesse tasub ennast kiiresti ära – kuuma suve puhul lausa ühe aastaga. Uuri lähimalt DeLavali esindajalt, millised ventilaatorid, korstnad, tuulekardinad, jooturid ja muud kuumastressi vähendavad vahendid sobiksid kõige paremini sinu farmi tingimustega.

Palju lisainfot DeLavali pakutava kohta leiad ka DeLavali kodulehelt www.delaval.ee

.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Põllumajandus.ee toetajad:

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Trade otsib PIIRKONDLIKKU ESINDAJAT

Oilseeds Trade AS

20. oktoober 2017

Uudised