Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. jaanuar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: Teadlik karjatäiendus on oluline investeering tulevikku

Karjatäienduse kvaliteedi ja kvantiteedi tagamine on piimakarjakasvatuses ning piimatootmises väga tähtsad.

Vasikate söötmine ja pidamine esimestest elupäevadest kuni põhikarja jõudmiseni mõjutab oluliselt tulevase lehma karjas püsivust ja eluea toodangut. Kui edukate piimakarjakasvatajatena soovime hea toodangu ja sigivusnäitajatega karja ning et lehmad püsiksid karjas minimaalselt neli laktatsiooni, peame väga kriitiliselt üle vaatama oma  vasikate kasvatamis- ja pidamistingimused.

Kasvavad investeeringud asendusloomade pidamiseks ja üleskasvatamiseks  sunnivad piimatootjaid oma mullikaid ja karjatäienduse vajadust üle vaatama. Farmerina peame mõtlema, kuidas täiendada järgmisi põlvkondi  üha paremate loomadega ehk parandada järjepidevalt karja kvaliteeti.  Pidev andmete ja analüüsitulemuste seire võimaldab tõhusamat mullikate kvaliteedikontrolli juba alates vasika sünnist ja enne piimakarjaga liitumist.

Skeem: Andmeanalüüsi mõju loomade voolule ja karja suurusele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisaks mullikate geneetilisele potentsiaalile on asendusloomade hindamisel veel mitmeid tegureid, näiteks aitavad terviklikku pilti luua ka näitajad mullikate üldise tervise ja kasvu kohta. Seega tuleks täpsete hinnangute tegemiseks lehmvasikate ja mullikate andmeid regulaarselt koguda, säilitada ja täiendada.

Kas piimatootjana teame, kui palju vajame mullikaid karjatäienduseks ühes aastas?

Asendusloomade hulga vajadus tugineb esmajoones sellele, kui palju loomi igal aastal eesmärkide saavutamiseks vajatakse. Vajaduse väljaarvutamiseks on vaja teada vaid kõige põhilisemaid karja näitajaid: karja suurus (HS; lüpsi- ja kinnislehmad), keskmine esmaspoegimise vanus (AFC), praakimismäär (CR) ja piimakarjaga mitteliituvate asendusloomade määr (NCR).

Valem on järgmine: HS × (AFC ÷ 24) × CR × (1 + NCR).

Tulemuseks saame mullikate arvu, mida läheks aasta lõikes vaja, et säilitada karja suurus, võttes arvesse loomade vanust karjaga liitumisel ja piimakarjast väljajäävate lehmade/mullikate hulka.

Vaatame näiteks 100pealist piimakarja. Mullikad poegivad keskmiselt 25. elukuul, praakimismäär on 35% ja piimakarjaga mitteliituvate asendusloomade määr on 10%.  Saame järgmise valemi: 100 × (25 ÷ 24) × 0.35 × (1 + 0.1) = 40 mullikat aastas ehk kogu mullikate arv 80. Kindlasti tuleks arvestada, et praakimismäär ja piimakarjaga mitteliitumise määr võivad karjade lõikes kõikuda, seetõttu on järjepidev andmeanalüüs ülioluline.

Karjatäienduse puhul on üheks oluliseks teguriks ka karjaga prognoositavalt liituvate mullikate arv aastas. Selle täpseimaks määratlemiseks oleks vaja teada järgmiseid arvulisi väärtuseid: karja suurus (HS), poegimisintervall (CI), vasikate sugude suhe (SR), suremus (CM) ja vanus esmaspoegimisel (AFC). Valemis kasutatavaks ajaperioodiks on 1 aasta.

Valem: 1 (ajaperiood) × HS × 12 ÷ CI × SR × (1 – CM) × AFC ÷ 24.

Niisiis, kui meie näidiskarja poegimisintervall oleks 13 kuud, sugude suhe 50%, suremus 10%, oleks valem sellest lähtuvalt: 1 × 100 × 12 ÷ 13 × 0.5 × (1 – 0.1) × 25 ÷ 24 = 44. Juhul, kui selle näidiskarja tulemused ja määrad on püsivad, on neil aasta möödudes neli mullikat karjatäiendusena juures. See annab võimaluse karja suurendamiseks, lehmade ulatuslikumaks praakimiseks või mullikate müümiseks.

Kui piimatootmine sujub ja mullikaid on piisavalt, võib tekkida küsimus – kes ja millal peaks karjast lahkuma?

Kuid siinkohal olekski abiks alates esimestest elupäevadest kogutud andmed. 2012. aasta jõudluskontrolli statistika alusel  on Eestis keskmiselt mullikate esmaspoegimisvanus 27,5 kuud. Seedeelundkonna ja hingamiselundkonna haiguste tõttu ei jõua põhikarja vastavalt 4,8% ja 2,7% 2-4kuustest lehmvasikatest. Noorloomade terviseprobleemid on sageli meie farmides ulatuslikud ning mõjutavad mullikate esmaspoegimisvanust. Samuti mõjutab optimaalset poegimisvanust noorkarja eelnevad söötmis- ja pidamistingimused.

Millised on üldised vasikakasvatuse eesmärgid?

• Madal suremus, hea tervis ja juurdekasv

• Varane võõrutus ja optimaalne seemendusiga

• Esmaspoegimise vanus: 23- 24 kuud

Et neid eesmärke täita peame vasikaid farmis pidevalt jälgima ja kaaluma (monitoorima), et teatud eluetappidel kasvaks noorkari vastavalt:

Sünnikaal: umbes 40 kg8 elukuud: umbes 230 kgPäevane kaaluiive ca 800 g

9 kuni 15 kuud: 380-400 kgPäevane kaaluiive umbes 750 g16 kuni 24 elukuud: 520-560 kg

Päevane kaaluiive umbes 650g (16-24 kuud)*

Päevane kaaluiive umbes 300-350g (23-24 kuud)*

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelpoolmainituna Eesti keskmine lehmade esmaspoegimisvanus 27,5  kuud ei ole kahtlemata piisavalt hea näitaja. Tagades vasikatele 800 g juurdekasvu, saavutame ka optimaalse seemenduse ja esmaspoegimisvanuse. Hilinenud poegimisvanuse kuu võrra ettepoole toomine, võib farmerile tähendada suurt rahalist võitu. Selleks on  vajalik teada lõpptiine mullika söötmispäeva maksumust, et arvestada rahaline võit ühe mullika ja võidetud kuu ja lõpptulemusena kõikide aastas karjatäienduseks kuluvate mullikate peale. Mida optimaalsemal ajal teie karja mullikad poegivad, seda paremad söödaväärindajad nad on ja seda tootlikumad lehmad neist saavad.

Parem tervis, parem juurdekasv

Vasikate järjepidev monitoorimine võimaldab kiirelt jälile saada probleemidele ja seda kiiremini saame vastu võtta õigeid otsuseid leidmaks lahendusi olukorra parandamiseks. Vasikate esimestest eluhetkedest on esmatähtsad kvaliteetne ternes ja ternese kvaliteedi määramine. Tagades vasikatele hea passiivse imuunsuse, on võimalik minimeerida kõhulahtisuse ja hingamisteede haiguste juhte kui kõige enam kimbutavate haigusete levimust  ja seeläbi vähendada antibiootikumide kasutamise sagedust farmides. (Näide: Soberon 201, J.Dairy Sci.) Antibiootikumide kasutamine vasikaeas vähendas piimatoodangut 493 kg esimesel laktatsioonil.

Eestis pakub vasikate tervist ja juurdekasve toetavaid tooteid AS Remedium, soovitades vasikatele eelkõige Remeister IVA startersöötasid ja oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid täispiimaasendajaid. Remedium teeb koostööd kahe ülemaailmselt tuntud innovaatilise ja professionaalse tootjaga Schils B.V.-i ja Alltech Eesti OÜ-ga, kes teevad kõik oma katsed ise. VanDrie gruppi kuuluv Schils B.V. on üks maailma juhtivamaid vasikate täispiimaasendaja- ja loomasöödatootjaid, pakkudes enamat kui lihtsalt piimaasendajat.

Remediumi eksperdid on veiste söötmis- ja pidamisprogrammi raames koostöös Alltech Eesti OÜ-ga välja töötanud vasikate tervist toetava ja head juurdekasvu tagava Remeister startersööda sarja IVA - Iga Vasika Algus. Igale vasikale tuleb tema esimestest elupäevadest alates tagada tugev start tulevase piimatoodangu nimel.

 

Mis teeb Remeister IVA startersöödad eriliseks?

* Need sisaldavad teaduslikult tõestatud ja hästi omastavaid komponente, mis toetavad vasikate arengut ja kasvu.

* Remeister IVA startersöödad aitavad moduleerida vasikate immuunsust.

* Omavad patogeene siduvat toimet - tõestatud katsed E.Coli, Salmonella suhtes.

* Omavad tõhusat toimet farmides probleeme tekitava krüptosporidioosi tõrjes.

* Toetavad vatsa arengut ja soodustavad head söödaväärindust => tulemuseks parem juurdekasv!

* Sisaldavad kõrge biosaadavusega valgulisandit, mis on eriti kergesti seeditav vastsündinud loomadele.

Miks on Omega-3 rasvhapped vasikale vajalikud?

* Omega-3 kuulub polüküllastamata rasvhapete hulka, nad mängivad väga olulist rolli üldises keha heaolus ja arengus, omavad põletikuvastast toimet.

* Schilsi katse andmed - 3,6 kg enam juurdekasvu 12 nädalaselt võrreldes kontrollgrupiga

* Vähem haiguseid (väiksemad veterinaarkulud) võrreldes kontrollgrupiga (vt lisatud tabelit):

* Grupp 2 on oomega -3-rasvhappeid sisaldavat täispiimaasendajat saanud grupp.

* Ühtlasi suureneb vasikatel võõrutusjärgsel perioodil isu ja kasv. See on võõrutusjärgse perioodi puhul olulisim aspekt. Seega on Remeister IVA startersöödad ja oomega-3-rasvhappeid sisaldavad piimapulbrid iga farmeri investeering tulevikku terve ja tootliku karjatäienduse nimel!

AS Remedium on edumeelsete loomakasvatajate ja loomaarstide usaldusväärne partner, kes tõstab terviklahendusi luues piimafarmi efektiivsust.

Efektiivse piimatootmise eeldused on pikaealine ning terve piimakari, kõrge geneetilise potentsiaaliga elujõuline karjatäiendus, loomasõbralikud pidamistingimused, kõrgekvaliteediline ja tasakaalustatud sööt ning oskuslikult juhitud tööprotsessid.

Eesmärkide seadmisel on teile abiks Remediumi eksperdid oma teadmiste ja loodud lahendustega – et teie tulevane lüpsikari oleks terve ja tootlik! Remediumi eksperdid väärtustavad pikaajalisi kliendisuhteid ja personaalselt lähenemist klientidele, sest parimad lahendused sünnivad tihedas koostöös.

Neidi Puur, veiste söötmise ja pidamise ekspert

AS Remedium, telefon: +372 533 58528, e-mail: [email protected]

Veiste söötmise ja pidamise ekspert Neidi Puur on lõpetanud Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala ning alustanud magistriõpingud rohumaaviljeluse erialal. Lisaks on ta end täiendanud ka Taanis Dalumi Põllumajanduskoolis põllumajandusloomade, agronoomia ja business management’i alal.

 Lisaks teoreetilistele teadmistele omab Neidi oma valdkonnas ka väga laiapõhjalist praktilist töökogemust – ta on töötanud veisefarmis spetsialiseerumisega noorloomakasvatusele, hobusekasvanduse spetsialistina ja kaks aastat ka Taanis Aales piimatootmisfarmis. Õpihimulise ja aktiivse inimesena haarab ta kinni igast võimalusest end erialaselt täiendada – olgu selleks siis vasikate tervishoid ja kasvatus, karja terviseandmete kogumine või söötmis- ja pidamisalane nõustamine. Neidi väärtustab kõrgelt ASi Remedium tugevate koostööpartnerite Alltech, Hankkija Maatalous ja Schils B.V juhtivate ekspertide poolt korraldatud koolitusi, mis võimaldab tal Eesti piimafarmidele pakkuda parimaid lahendusi – et nende tulevane lüpsikari oleks terve ja tootlik!

 

 

Rohkem infot AS Remedium äsja valminud kodulehelt: www.remedium.ee

 

 

 

Artiklis kasutatud allikat saad lugeda SIIT.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960