Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Piima- ja lihakarjade suurendamine ja tootmise tõhustamine on kasvav tendents kogu maailmas ning kui trendiga kaasas ei käi, võib konkurentsis hätta jääda,“  ütleb Tartumaal asuva Soone Farm OÜ juhataja Andres Tamm.

Kui kunagi oli Eestis 300 000 lehma, siis hetkel kasvatavad meie loomapidajad umbes 100 000 lehma. „Trend on aga ülespoole ja toodang kiirelt kasvamas, sest põllumeeste majandusoskused kasvavad iga aastaga ning Eesti piimatootjad avatud inimestena ammutavad innukalt teistelt kogemusi. Olen kindel, et tõuseme Euroopa piimatoodangu edetabelis õige pea kaheksandast kohast kõrgemale,“ kinnitab Tamm ja lisab, et edasise arengu kindlustamiseks vajab Eesti piimatootja partneriks  aktiivsemat ja efektiivsemat  piimatöötlemissektorit.

Tamme sõnul on kahju vaadata, kuidas Eesti toorpiima Leetu veetakse, selle asemel, et kohapeal kvaliteetne kodumaine tooraine ära väärindada. Paraku aga ei ole meie töötlejatel õnnestunud piimatoodete turustamist veel piisavalt edukalt käima saada.

„Jah, eks masu ajal  oli toorpiima väljavedu hädavajalik, sest Eesti turult ei saanud me piimahinda, mis oli ellujäämiseks vajalik,“ meenutab Tamm. „Majanduslik surve pani paljudele pisikestele piimatootjatele paugu, kes „piimaringide“ koondamisel asendasid piimakarja pidamise lihaveise kasvatamisega. Nüüd on aga piimaturg stabiliseerunud ning kaugemasse tulevikku vaadates oleks mõistlik, kui Eesti ise suuremas osas oma piima ära kasutaks.“

Tamm usub, et jõuame kunagi sinna, aga see võtab oma aja. Piimatootmine koondub ja suureneb, tarbimine maailmas kasvab, seetõttu oleks oluline leida uusi eksporditurge, mis oleksid kindlad ja stabiilsed.

Tamme sõnul on edukust üles näidanud ühistegevused nii tõuaretuses kui ka piimamüügis, sest üksi tootes ja müües on hinnaläbirääkimistel vähe mängumaad, koos aga märgatavalt lihtsam ühiste huvide eest seista. „Kui kogu põllumajandustegevus oleks mahukam ja ühtsem, oleks tööd ja leiba Eestis rohkem. Aga põnev on kasvada ja arendada,“ ütles Tamm.

Tehnoloogia areng lihtsustab oluliselt loomapidamist

Soone Farmis on hetkel lüpsil 200 lehma, kuigi  ruumi on peremehe sõnul 400-le. Eks plaanis ongi tasapisi karja suurendada. „Muist investeeringuid on selleks juba ka tehtud – näiteks farmi sõnnikumajanduse ja lüpsiplatsi ehitusel arvestasime kohe suurema hulga loomadega,“  loetleb Tamm.

Üheks viimaseks suuremaks investeeringuks oli DeLavali piima analüüsiseade Herd Navigator, mis kogub ja töötleb lüpsikarja piimaandmeid. Igapäevased automaatsed analüüsid annavad kuni 95-protsendilise täpsusega infot loomade tervise, piima kvaliteedi ning innaaja kohta.

„Valmisolek ja huvi Herd Navigatori ostuks oli meil juba mõnda aega olemas ning kui seda mullu aprillis pakuti, olin kohe nõus. Kuna oleme karja suurendamas, on meie jaoks väga oluline sigimispoole  ja söötmise tasakaalu parem jälgimine, “ selgitab Tamm. „Veidi pelgasin seadmete ja tarkvara keerukust, kuid mõningase kasutuse järel sain aru, et kartus polnud põhjendatud. Navigatoriga töötamine osutus oodatust lihtsamaks.“

Varem käis Soone Farmis innaaja ja lehmade tiineks jäämise kohta info kogumine aktiivsusmõõturite ning inimsilma ja –käe abil. „Selle info põhjal seemendasimegi ning see oli ausalt öeldes paras peamurdmine, et kas, millal täpselt ja kellega lehma seemendada. Seemendusmaterjali hind on ju pulli väärtusest tulenevalt nii erinev,“ jutustab Tamm. „Tänaseks on meie karja üldine ja toodangu tase jõudnud sinna, et selline igapäevatööriist on lausa hädavajalik. See lihtsustab otsuste tegemist, keda ja millega seemendada, annab ülevaate looma sees toimuvast nii, et saame õigeaegselt stimuleerida soikeseisundisse jäänud sigimistsüklit. Kuna meie loomade tootmisvõimekus on suur, on loomulik, et see pärsib vahel silmaga nähtavaid innatunnuseid. Nüüd ei jää märkamata ükski ind.“

Alates Herd Navigatori kasutusele võtmisest on inna avastamine farmis olnud oluliselt lihtsam. Ja kuna Andres Tamm jagab piimalauda tööd oma abikaasa Estaga ehk koos majandatakse lüpsikarja, seemendatakse, hoitakse lauta korras ning tegeletakse erakorraliste töödega, kiidab ta analüüsiseadme puhul ka selle ratsionaalsust. „Meil on sisuliselt viie minutiga päevas teada, mida ja millise loomaga tegema peab. See annab võimaluse ökonoomsemalt tegutseda ja jätab rohkem aega muudeks asjatoimetusteks.“

Lisaks ei pea enam muretsema loomade tervise pärast, sest kuigi farmis on hoolsad töötajad ja probleemid lehmadega jõuavad läbi nende alati omanikeni, saab nüüd ennetada kliiniliselt väljakujunemata haiguseid.

Soone Farmi tootlikkus lehma kohta on aasta-aastalt kasvanud

2012. aastal andis üks lehm piima 11 400 kg, 2013. aastal aga 12 238 kg ehk suhteliselt kõrgelt tasemelt on farm suutnud aastaga kasvatada tootlikkust ligi 1000 kg lehma kohta. Tamme sõnul on see on aastatepikkuse töö tulemus, iga aastaga muutuvad loomad geneetiliselt paremaks ning tänapäeva sööda tasegi on väga kõrge.

Rohkem infot leiad: www.delaval.ee