(Sisuturundus) CM: Lonkav loom ei ole produktiivne

Iga farmijuhi unistus on terve ja jätkusuutlik piimakari, kellelt saab kvaliteetset toodangut ning terveid järeltulijaid.

Eestis on ligikaudu 96 000 lüpsilehma, kellest umbes 16 protsenti on kimpus erinevate sõraprobleemidega, mille pärast nad karjast ka välja praagitakse. Maailmas on see tendents suhteliselt sarnane ning enam kimbutavad sõrahaigused loomi, keda ei peeta vabas looduses. „Kui ühel alal on palju loomi, ei kuluta nad piisavalt oma sõrgu, annavad üksteisele edasi haiguseid ning bakteritel on tekkinud kolletes hea areneda – viimast eriti nüüd, kevadel, kui miinuskraadid on muutunud plussideks ning õhuniiskus kõrgem,“ selgitab DeLaval OÜ järelturu müügijuht Jüri Anepaio. 

Lonkav ja haige loom ei taha aga liikuda, süüa ega juua ning tema uni on rahutu. Lihtsalt seisvast või lamavast lehmast pole aga kasu, tema toodang langeb ning poegimine samuti. „Eesti karjakasvatajad teavad väga hästi sõrahaiguste probleeme, kuid samas tundub, et ei tajuta, kui suur raha nende pärast kaduma läheb.“

DeLavali arvutuste järgi läheb ühe looma keskmine ravikulu juhtumi kohta omanikule maksma minimaalselt 245 eurot juhtumi kohta – seda siis juhul, kui ennetusega ei tegeleta. Siia on arvestatud nii otsesed kulud veterinaarile ja karjaku tööle ning ravimite tõttu saamata jäänud piimamüük kui ka kaudsed kulud nagu looma karjast väljapraakimine ja pikenenud poegimise intervall. Seevastu investeering ennetustegevusse DeLavali tehnoloogiaid ja tooteid kasutades maksab aastas keskmiselt 3,5 eurot lehma kohta.

„Seega on sõrgade seisukord oluline ja neid kimbutavate haiguste ennetamine palju soodsam, kui hilisem tagajärjede ravimine,“ ütleb Anepaio. „Kui farmer on looma ostnud, üles kasvatanud ja teda ravinud ning söötnud, ei tohiks unustada nii tähtsat asja nagu sõrgade tervis, sest sellest saavadki sageli alguse mastiit ning lüpsi- ja sigimisprobleemid.“

Kuidas ennetada sõrahaigusi?

Igal farmeril on oma võtted, kuidas võidelda sõrahaigustega: näiteks viiakse 2-3 korda aastas läbi sõrgade värkimine, kasutatakse sõravanne või spetsiaalset sööta.

„Lihtsamat olukorda saab parandada juba 2-3 nädalaga umbes 20% võrra, kui üldine lauda hügieeni tase on korras,“ kinnitab Anepaio.

Tehnoloogiaid on erinevaid: väikest karja nagu eratalus võib piserdada. On olemas survevannid, mis pritsivad sinna astuvate lehmade jalgu, kuid nende miinuseks on vanni pehme põhi, mis on loomadele ebamugav, pritside ebatäpsus ning suur tõenäosus, et desinfitseerimisaine satub lehma udarale. Mujal maailmas on kasutusel ka desoainega täidetud desomatt, mille eelis on madalus, sest loom ei karda sinna astuda; miinuseks aga vähene aine mahutatavus. Tõhusam lahendus on kindlasti sõrahooldusvann, mis koosneb kahest vannist – esimeses leotatakse lahti kinnikuivanud sõnnik, et lahus paremini haavadeni jõuaks. Umbes 2-5 meetrit eemal olev teine vann kujutab endast desovanni, kuhu lehma jalg suures ulatuses sisse läheb.

„Lisaks on desoga sõravanni eeliseks automaatika – inimfaktori osalus on viidud miinimumini, sest farmijuhil ei pruugi muude asjatoimetuste kõrvalt olla meeles sõravanni veevahetust jälgida,“ lisab Anepaio. Desovanni võib loomadele teha nii sageli, kui soovi on: kes teeb kuus ühe nädala jooksul igapäevaselt, kes pidevalt kaks kord nädalas.

Kui loomal on sõrad juba väga haiged, teeb desinfitseerimine talle haiget ning ta võib sõravanni kartma hakata. Seetõttu on sõrahooldusvanni parim asukoht lüpsirobotist väljumisel, et oleks suunatud ja sunnitud liikumine. Lüpsiplatsilt väljumisel on mõistlik nihutada vann käigutee keskele või lõppu, et mitte ummistada platsi väljumisala ja vähendada jõudlust.

„Lehmal võtab uute asjadega harjumine keskmiselt nädala, seega võib teda rahulikult harjutada järk-järgult: alguses tühja vanni astuma, siis täita see veega ning lõpuks lisada desoaine,“ annab Anepaio nõu.

Sürgavere Põllumajandusühistu on sõrahooldusvanne kasutanud juba ligi kaks aastat. „Meie huvi oli need kasutusele võtta, et tugevdada lehmade sõrgu ning ohjeldada ja ennetada haigusi, kuna tundus, et lonkamisi ja põletikke tuleb liiga sageli ette,“ ütleb ettevõtte esindaja Maie Sülla.

Alguses tundusid jalavannid loomadele veidi harjumatud, kuid Sülla sõnul harjuti ruttu, et pärast lüpsi suunatakse nad läbi kitsa koridori, kus pole mujale astuda kui vanni. Täna tehakse Sürgavere Põllumajandusühistu 460 lüpsilehmale „jalavanne“ kaks korda nädalas, järjestikustel päevadel.

„Mulle tundub, et lehmade sõrgade olukord on paranenud ning kindlasti aitab selline ennetustöö kaasa kogu karja paremale tervisele. Meie talitajate ülesandeks jääb vaid jälgida, et vahend oleks alati käepärast ning vann töötaks,“ lisab Sülla.

Millist ainet sõrgade desotamisel kasutada?

Kui varasematel aastatel on sõrgade tervendamiseks ja haiguste ennetamiseks kasutatud vasksulfaati, siis täna pöördutakse aina enam loodussäästlikemate ainete poole. „Meie kasutame ammooniumi, mis ei kahjusta loodust, aga on samas väga tõhus haiguste ennetaja,“ ütleb Anepaio.

Samuti tuleb selle kasutamine vasksulfaadist soodsam: kui vasksulfaati kasutatakse 200-liitrise vanni peale 10-15 kg, siis DeLaval 4Hooves läheb samal juhul umbes kaks liitrit. Vannitäie hinnaks tuleb esimesel juhul 25-37,50 ja teisel puhul ligi 21 eurot.

Uus tõhus „küüneviil“ lehmadele

Lehmade sõrad vajavad vähemalt 2-3 korda aastas värkimist, mille tegemata jätmine tekitab lehmadel tasakaaluhäireid, kõndimisraskusi ning sõrahaigusi. Lautade betoonpõrandad ei kuluta sõrgu piisavalt ning seetõttu on mõistlik paigaldada põrandale sõrgu kulutavad korunditeradega kaetud kummimatid.

„Nende „küüneviilidega“ ei tohi loomulikult samuti üle pingutada, sest liiga palju lihvitud sõrad muutuvad hellaks. Matid on parim panna üle- ja vahekäikudesse ning osaliselt ka sõnnikurennidesse, kokku kuni 20% käiduteedest, kus lehmad liiguvad. Libisemiskindel matt on hooldusvaba, aitab sõral hoida õiget nurka ning ennetada probleeme,“ tutvustab Anepaio. „Lisaks aitab mattide kasutamine hoida aastas kokku umbes ühe värkimise.“

Suurenda oma loomade heaolu täna ja naudi oma töö vilju homme loomade pikema ning produktiivsema elu näol! DeLaval korraldab üle maailma loomade pikaealisuse teemalisi teaduslikke konverentse.

Olete oodatud külla 24.-26. aprillini Tartus toimuvale Maamessile!

Vaata lisa: www.delaval.ee

Galerii

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised