Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 25. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuivatiseadmete valik on olenevalt viljakasvatusettevõte suunitlusest väga lai. Seemnekasvatajad peavad järgima teatud nõudeid ja kasutama vastavaid seadmeid, näiteks lintkonveiereid, mida on lihtne puhastada või mis on praktiliselt isepuhastuvad, et vältida seemnesortide segunemist omavahel. Seemnekuivati valiku juures tuleb arvestada, et kuivatada oleks võimalik vajadusel ka väiksemaid viljakoguseid. Sellisel juhul võiks kasutada näiteks portsjontüübilisi šahtkuivateid.

Toidu- ja söödavilja kasvatajad peaksid lähtuma kasvatuspinnast, saagikusest ning kombaini tootlusest, milleni tahetakse jõuda. Kuigi näiteks paari-kolmesajal hektari puhul  on tõenäoliselt soodsam kasutada portsjonviisilist šahtkuivatit, millega samas kulub rohkem aega ja energiat ühiku kuivatamiseks, siis suuremate tootjate puhul on otstarbekam kasutada läbivoolukuivateid, kus kuivati jaguneb kolmeks tsooniks: vastuvõtt, kuivatus ja jahutus.

Läbivoolu tüübiliste šahtkuivatite osas on viimastel aastatel täiustatud peamiselt juhtimisosa ning kuivatil saab kliendi soovil kasutada inforikast PLC-juhtimist. Samas on Eesti turul edukalt hoo sisse saanud ainulaadsed Alwan Blanchi horisontaalläbivoolu kuivatid ehk rahvakeeli lamavkuivatid, mille mudelivalik on suhteliselt lai nii väike- kui ka suurtootjatele.

Lamavkuivatite eelis on, et need tulevad 75% ulatuses komplekteerituna ehk nende paigalduskulud on madalad ja paigaldusaeg vaid mõned päevad. Kuivati käivitamiseks on vajalik oluliselt väikesem viljakogus, lihtne viljavaheldus (näiteks saab jooksvalt, kuivatit tühjendamata minna üle nisult odrale) ning selle juhtimine ja kasutamine on šahtist lihtsam. Kuna lamavkuivati on madal, on selle täitekonveierid madalamad ning odavamad kui šahtkuivatite puhul. Kui esmapilgul tundub kuivati hind sahtkuivatist kallim, siis eelmainitut arvestades on selle hind šahtkuivati lahendusega võrreldes samas suurusjärgus või odavamgi. Alwan Blanch kuivateid on müüdud Eesis tänaseks üle 15-ne.

Kui aga valik osutub šahtkuivati kasuks, pakub Tatoli Rootsi firma Svegma šahtkuivateid, mis on Eesti turul olnud samuti menukad. Kui taasiseseisvumise järel müüdi peamiselt portsjonkuivateid, siis Tatoli müüs 2001. aastal esimese Svegma šahttüübilise läbivoolukuivati, millest on saanud Eestis enimmüüdud läbivoolukuivati. Suuremate mahtude jaoks ongi otstarbekam kasutada šahttüübilisi või lamavaid läbivoolukuivateid.

Kuna Eestis asuvad viimased suuremad kuivatid on enamasti ehitatud Nõukogude Liidu ajal ja vahepealsel perioodil on rajatud vaid üksikud kompleksid, on täna uute viljakuivatite ehitamise taas täies hoos. Tatoli tootevalikust leiab teraviljakäitlemiseks kõik vajaliku ning uue kuivati projekteerimiseks ja ehitamiseks tasub varuda aega, et tulemus saaks efektiivne ja soodne. Tänasel päeval on kasutatud kuivatite turg Eestis suhteliselt olematu: liigub peamiselt väikesemahulisi portjonkuivateid ja mobiilseid kuivatid.

Vaata fotosid Tatoli poolt pakutavatest kuivatilahendustest:

Vaata lisa: http://www.tatoli.ee/

9 pilti

Alvan blanch skeem

Foto: Tatoli AS