Autor: Heli Lehtsaar-Karma • 9. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu augustis Venemaalt tulnud hiiobisõnum - keelata Euroopa Liidust ja mitmetest teistest riikidest toidu sissevedu - mõjutas Eesti piimatootjate elu tuntavalt. Piima kokkuostuhind on langenud paarkümmend protsenti ja sundinud piimafarme kulusid kokku tõmbama. Gernot Ströbeli hinnangul on Balti riikides olukord raske, sest seni sõltuti üsna paljuski Vene turust. Siiski arvas ta, et raskused jäävad  lühiajalisteks, sest Eesti on põllumajanduse ja piimatootmise seisukohast vägagi perspektiivikas paik. Kuidas aga paremate aegade saabumiseni kehv periood üle elada?

Ainult piim maksab arveid

„Kui piima hind on madal ja tekib vajadus kulud üle vaadata, ei tohiks kokku hoida loomasööda pealt. Õppisime 2009. aasta kogemusest, et farmerid vahetasid raskustesse sattudes kallima sööda soodsama ja vähem kvaliteetse vastu. Mis oli selle tulemus? Lehmad olid rohkem haiged ja piimatoodang vähenes,“ rõhutas Gernot Ströbel, et söödal on otsene mõju piimatoodangule ja loomade tervisele. Ta tõi näite, et kui kehvemat toitu loomadele ette andes hoitaksegi näiteks euro või kaks kokku, siis vähenenud ja kehvema kvaliteediga piimatoodangu tõttu kaotatakse samal ajal 3-4 eurot. „Raskel ajal pole vaja osta uut traktorit, võib-olla isegi tasub olemasolev maha müüa ja traktor rentida, et jaguks raha loomadele hea sööda ostmiseks.  Ainult piim maksab farmeri arveid, mitte masinapark!“

Gernot Ströbel külastas novembri lõpus Eestis viibides koos Eestis Josera söötasid müüva Rotaks-R esindajatega kuut piimafarmi. Neist väikseimas peetakse 250 lehma ning suurimas ulatub piimaandjate arv üle 800. Majanduslikult efektiivseks peabki Ströbel sellist piimafarmi, kus lehmi vähemalt paarsada. Eesti piimafarmidele jagub Ströbelil hulganisti kiidusõnu: meie farmid asuvad moodsates ehitistes ning näiteks rohkem kui Saksamaal kasutatakse töö tegemisel roboteid. Lisaks jäid Ströbelile silma ka tunduvalt kallimad traktorid kui tema kodumaal.

Mehe sõnul on sageli Eesti farmide töö ka efektiivsem kui nende Saksa ametivendade oma, kuid siinkohal soovitas Ströbel matemaatikale ehk majandusliku tasuvuse arvutamisele veidi rohkem tähelepanu pöörata.  „Paljud Eesti farmerid ei tea, milline on nende sööda efektiivsus  - nad teavad, kui palju piima saavad, kuid ei tea, millised nende lehmadest on kõrge ja millised madala efektiivsusega. Kõrge efektiivsusega lüpsilehm on selline, kes sööb päevas kuni 60 kg toitu ja annab 40 liitrit piima. Selline lehm peab head sööta saama, et ta suudaks hea piimaanni ja tervise säilitada,“ mainis Ströbel.

Eesti on põllumajandusega tegelemiseks ideaalne paik

Gernot Ströbel on veendunud, et Eesti, Läti ja Leedu sobivad väga hästi piimakarja kasvatamiseks, sest siin on jahe kliima, palju rohumaid ning hulganisti ka söötis maad, mida saaks edaspidi kasutusele võtta.  „Olen rääkinud Saksa ja Taani farmerite ja investoritega ning nad näevad Baltimaade piimandussektoril head tulevikku. Ega taanlased Eestisse ilmaasjata ei investeeriks,“ viitas Ströbel. Tema kogemus ütleb, et Eesti põllumehed on väga avatud mõtlemisega ja teevad head tööd. „Piimahind läheb jälle üles,“ lõpetab Gernot Ströbel optimistliku noodiga.

Gernot Ströbeli kolm rusikareeglit piimafarmidele raskete aegade üle elamiseks:

• Ära hoia kõrge efektiivsusega piimaandjate söödalt kokku, toida neid hästi.

• Vabane madala efektiivsusega lüpsilehmadest.

• Vajadusel müü oma masinapargist traktor või kaks ning kasuta võimalust masinaid rentida.

Küsi lisainfot: http://www.rotaks.ee/