Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 21. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pigistame väetistest viimase välja

Pigistame väetistest viimase välja
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Probleem: Me anname põllule väetisi, aga taim ei suuda talle antud toitaineid vastu võtta või on väetised mitteomastatavad. Saadava saagi kvaliteedinäitajad, proteiini ja õli sisaldus, ei rahulda meid. Biotehnoloogia pakub siin välja lahenduse.

Iga põllumees teab, et hea väetis on sõnnik. Me anname pinnasesse korraga toitaineid ja paneme elama mikroobse keskkonna, mis viib toitained taimele omastatavasse olekusse.  , mis aitavad sõnnikut ja keemilisi väetiseid viia taimele omastatavasse olekusse, stimuleerida taime juurestiku arengut ja toitainete omastamist taime poolt. Ei ole baktereid - ei ole ka mullas elu. Seega  üheks taimekasvatuse võtmeküsimuseks on see, kuidas säilitada ja aktiviseerida risosfääri mikrofloorat, sest see tagab toitainete jõudmise taimeni ja on korraliku saagi alustala. Tulemuseks on saagikuse tõus.

Taime juurtel, risosfääris, elavad bakterid on need võtmetegijad

Suur osa väetistest  on kahjuks taimede poolt mitteomastatavas olekus. Teiselt poolt me kasutame põllul pestitsiide, mis kõik hävitavad haigusbaktereid, umbrohtu aga ühtlasi ka mikroobset keskkonda, mis omakorda vähendab veel  väetiste viimist omastatavasse olekusse, tekitab taimedes stressi ja nõrgestab nende vastupanuvõimet nii haigustele, põuale, külmale, kuumusele jne.

Biotehnoloogia, mille alusel on välja töötatud biopolümeer polü-beeta-hüdroksüülõli hape on just selline uue põlvkonna toode, mis aitab neid probleeme lahendada.Preparaadi  tootmiseks kasvatatakse baktereid, mis looduses elavad taime juurtel, stimuleerivad taime kasvu, kaitsevad taime keemilise ja ökoloogilise stressi eest ning elavdavad pinnase mikrofloorat. Patenteeritud protsessi tulemusel valmib nendest biopolümeer. See on ülimalt kontsentreeritud preparaat, mida lisatakse puhtimis- ja pritsimissegudele. Kaubamärgina tuntakse seda preparaati Albiti nime all.

Albit stimuleerib taime kasvu, eriti intensiivselt areneb juurestik- suureneb märkimisväärselt taime võime omastada toitaineid. Teiseks intenssiivistub risosfääri mikroobne keskkond ca 1,5 korda ning bakterid muudavad väetised taimedele rohkem omastatavateks.

Suurima efekti saame, kui lisame preparaati puhtimissegusse ja seejärel kasutame ka pritsimisegudes:  1. Albit sisaldab peale toimeaine ka mikro- ja makroelemente, mis annavad kokku vajaliku stardipaketi, seda eriti kasutades teda lisana puhtimissegus. Ta ellimineerib ka keemiliste ainete tekitatud stressi seemnel. Peale edukat idanemist ja juurestiku kiiret arengut on taim juba ise valmis intensiivselt omastama lisatoitaineid - siit siis tuleneb puhtimise tähtsus Albitiga.2. On teada, et kui me anname taimele põhiväetisi vastavalt normile (lämmastik, fosfor, kaalium), siis taim suudab sealt omastada ainult ühe osa. Näiteks fosforväetisi ainult ca 20%. Kasutades biostimulaator Albitit on võimalik seda protsenti suurendada. Lomonossovi nimelises Ülikoolis tehtud katsed kinnitasid, et Albiti kasutamisel suurenes taimede poolt omastatud lämmastiku kogus 25%, fosfori hulk 47% ja kaaliumi hulk 18% (vaata joonist). Samuti vähenes 2-7% N, P ja K hulk, mis on vajalik ühe ühiku teravilja tootmiseks. Katsete tulemusel võib  väita, et  Albit suurendas väetiste mõju taimekasvule. Siin toodud fakt näitab nüüd, et tulevikus võib väetiste kasutamine ühiku teravilja tootmiseks oluliselt langeda.

Joonis 1
Foto: Arvi Villemson

3. Peale otsese mõju  taime kasvule toimib Albit just kaudselt läbi pinnase mikrofloora elavdamise. Mullas on tihti toitained olemas, aga taimedele kättesaamatul kujul. Mikroorganismid aga on suutelised viima teatud osa nendest toitainetest sellisesse vormi, mis on taimedele omastatavad. Taimedel tekib täiendav võimalus siduda toitaineid (fosfor ja kaalium) pinnasest, kui ka siduda atmosfääris olevat lämmastikku.  Albit soodustab selliste bakterite paljunemist taime juurtel hüppeliselt.Eesti katse näitas meile nisu saagi suurenemist 504 kg/ha, siin aga seletame natuke selle mehanismi  toimimist. Polü-beeta-hüdroksüülõli hape on fantastiline toimeaine - lisaks ülaltoodud väetiste kasuteguri suurenemisele  on ta väidetavalt ainus aine, mis on üheaegselt suuteline vähendama ökoloogiliste (öökülmad, kuumus, niiskuse puudus)  ja keemiliste stresside mõju taime kasvule.  Aga ökoloogilised stressid on kõige suurema mõjuga tegur, mis mõjutab saagikust kuni 80% ulatuses.

Teaduskatsed näitavad,et Albiti kasutamine aitab pinnasest omastada täindavalt näiteks 40 kg karbamiidi hektari kohta.Täiendav fosfori omastamine viib aga juba Albiti teiste tähtsate omadusteni -  juuremädaniku vältimiseni - kuna fosfor aitab tugevdada  klorofülli sünteesi ja juurte kasvu, mis omakorda võimaldab  nisu juuremädanike levikut ära hoida.  See omaduste jada jätkub edasi juba pikalt.Margus Ameerikas oma hiljutises artiklis, Äripäeva märtsikuises põllumajanduse erilehes, analüüsib hästi saagikuse ja kvaliteedi (proteiini ja õlisisalduse) näitajaid viljelusvõistluse osalejate seas. Nii saagikuse maailmarekordi püstitaja Voore Farm (6,86 t/ha)  ja parima õlisisalduse saanud Kõljala POÜ ( 50,5%), kasutasid mõlemad Albitit. Seega tasub ära hoolitsemine oma põllu mikrofloora eest.Albiti kasutamise rusikareegel on: esimene kord mõjutab enim saagikust, teine kord enim kvaliteedinäitajaid. Kõljala POÜ kasutas kaks korda Albitit.Seda teemat kokku võttes võib tõdeda, et Albiti abil on juba praegu  võimalik väetiste mõju oluliselt suurendada, vähendades sellega toote omahinda kuna jättes väetise koguse samaks saame tunduvalt rohkem toodangut. Seda näitasid ka möödunud aasta teaduskatsed Eestis.

 Küsi lisainfot:www.albit.ee

Arvi Villemson   Eharik OÜtel.: +372 516 4640e-post:[email protected]

   

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960