Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 12. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Projektiga Swiss Grassland Genetics soovime edendada Šveitsi päritolu rohumaadele sobilike tõuloomade ja sperma importi Balti riikidesse, mis aitaks parandada liha- ja piimatootmise tasuvust Baltikumi tingimustes,“ selgitas Vianco AG president Ivo Wegmann Baltic Vianco juubeliüritusel Võrumaal Sänna külas.

Ta lisas, et ajendeid projekti alustamiseks ning koostööpartnerite otsimiseks oli mitmeid: „Ülemaailmne kliimasoojenemine mõjutab toidu ja põllumajandussaaduste tootmist, piima hind on muutunud väga madalaks ning loomade karjas püsimise aeg lühikeseks. Piima- ja lihaveiste intensiivne nuumamine konkureerib inimeste toidulauaga, aga söök ei tohiks olla söödaks. Nii tekkis meil koos Baltic Vianco uusima investori Swissgeneticsi, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Läti ja Leedu Vianco ja tõuloomakasvatajate ühingutega idee kasutada ära jätkusuutlikult olemasolevate rohumaade võimalusi.“Projekti eesmärk on populariseerida intensiivse ehk rohkelt lisasöötasid vajava tootmise asemel rohusööda ja rohumaapõhist tootmist, mis ühest küljest tõstaks liha ja piima kvaliteeti ning teisalt hoiaks all tootmiskulud, sest loodust säästev tootmine on parem loomade tervisele. Seega on lisasööda ostmise vajadus väiksem, loomad on vastupidavamad ja pikaealisemad ning ühe lehma kohta sünnib rohkem vasikaid.Vähemtähtis pole Wegmanni hinnangul ka pakkuda konkurentsi Lõuna-Ameerikast sisseveetavale kvaliteetveiselihale, sest lähemal tootmine tähendab väiksemaid transpordikulusid ning loodussõbralikumat tootmist. „Selleks aga, et toota maailmatasemel veiseliha, vajame head geneetikat. Et anda kohalikele lihaveisekasvatajatele paremaid võimalusi, oleme koos investorite ja Šveitsi kaubandusettevõttega COOP otsustanud anda farmeritele laenu kvaliteetsete tõuloomade ostmiseks.“Tegemist ei ole riigi ega Euroopa Liidu toetusega, vaid eraettevõtetelt saadava krediidiga, mille abil soovitakse tagada piisav veiste arv COOPi jaoks, mis müüb Šveitsis juba mitu aastat Baltic Vianco vahendusel kvaliteetveiseliha ning tahaks selle kogust oluliselt suurendada. Tänaseks on külastatud juba 331 farmi kolmes Balti riigis, et hinnata nende vastavust Baltic Grassland Beef projekti kaudu loomade realiseerimiseks.Uued tugevad tõud on väga oodatud

Swissgenetics on Šveitsi suurim kunstliku seemendamisega tegelev organisatsioon, kuhu kuulub 30 000 loomakasvatajat. Šveitsi karjakasvatus on väga pikkade traditsioonidega ning nende eripäraks on väikesed karjad ja geneetiliselt tugevad loomad.Samasugust põhimõtet soovib Eestis aktiivselt edendama hakata Baltic Vianco, kes on juba üle 10 aasta tegutsenud Eestis tõu-, nuuma- ja tapaloomadega kauplemisega. Mullu tõi Baltic Vianco Eestisse uue lihavesisetõu Tirooli halli, keda polnud seni veel Eestis kasvatatud. Tänaseks on Trioolide arv kahekordistunud ning on nii mõnestki Eestis kauem kasvatatud tõust arvuliselt möödumas.„Huvi tugevate tõugude vastu on suur,“ tõdes Baltic Vianco juhatuse esimees Janek Mustmaa, kelle sõnul näeb projekt ette erinevate tõugude Eestisse toomise, et enda rohkem võimalusi aretussuundade valikul. Täna pakub Vianco karjakasvatajatele piimaveistest näiteks Simmetali, Original Braunvieh, Swiss Fleckvieh, Braun-Swiss ja Punase holsteini liine. Lihaveiste tõugudest on rohumaale sobivad tõud Aberdiin Angus, Limusiin, Tirooli hall, Hereford, Simmental, Salers, Aubrak, Šarolee ja nende erinevad ristandid.Baltic Vianco – 10 aastat loomadega kauplemise kogemust

Baltic Vianco sai alguse 22. veebruaril 2006 nime all Estonia ACB Vianco, olles üks esimesi taasiseseisvuse ajal loodud loomakauplemise ettevõtteid. Kui varasemalt oli loomakauplemine käinud põhiliselt Venemaaga, siis nüüd oli võimalik sellega alustada ka Euroopa suunal.„Seoses piiride avanemisega tekkis võimalus eksportida pullvasikaid ning üks osa oma toodangust kasumlikuks realiseerida. Kuigi me ei teadnud rahvusvahelisest loomaärist palju, viis õnnelik juhus meid kokku professionaalsete osanikega, tänu kellele ei pidanud me hakkama jalgratast leiutama. Aitäh, Francesco Moscardile, Kalmer Visnapuule, Koolinurme Farmidele, Karitsu Rantsole ja Vianco AG-le, kes investeerisid meisse miljon Eesti krooni ja aitasid meil alustada!“ ütles Mustmaa ettevõtte pidulikul sünnipäevaüritusel.Aastate jooksul on osanike seas olnud mitmeid muudatusi. 2011. aasta otsustas Eestisse investeerida Šveitsi suurim lihatööstus Bell AS, samuti lisandus Eesti Lihaveisekasvatajate Selts ning tänavu Swissgenetics. „Selle aja jooksul on lisaks osanike vahetusele toimunud palju: pidasime maha ühe esimestest taasiseseisvunud Eestis toimunud pullioksjonitest, meie käest on läbi käinud 125 088 looma ning 25. aprillil 2006 said Eesti tarbijad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Rakvere Lihakombinaadi ja meie koostööna esmakordselt osta lihaveise liha. 2012. aastat on Baltic Grassland Beef projekti raames Šveitsi tarbijail olnud võimalus osta kvaliteetset Balti riikidest pärit lihaveiseliha,“ meenutab Mustmaa. „Aitäh kõigile toetuse ja koostöö eest!“Uued viljakad ideed annavad karjakasvatajatele uut lootust

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhataja Tanel-Taavi Bulitko meenutas oma sõnavõtuga aega, mis toimus Eestis 2004. aastal Euroopa Liidega liitumisel: „Oli just tekkimas lihaveisekasvatuse areng, kuid puudusid võimalused tõuloomade ostmiseks ja lihaveiste realiseerimiseks ning puudus oli piimatõugu pullvasikate müügil. Täna on seis hoopis muu!“Ta on optimistlik ka tuleviku suhtes, kuigi toonitas Eesti loomapidajate raskeid aegu. „Augustis 2014 olnud 94 000 piimalehmast on meil tänaseks alles 83 000, 170 jõudluskontrolliklienti on oma tegevuse lõpetanud ning ka mitmed täiesti uued farmid. Seda riigis, mis Euroopa Liidu 28 riigist oli nii 2014. kui ka 2015. aastal piimatoodangus lehma kohti teisel kohal. Ent kuigi piimahind on langenud drastiliselt, oleme taas tõusuteel ja loodame, et kõik läheb paremaks. Eesti tõuaretusajalugu on väga pikk ja areng veisekasvatuses on olnud suurepärane. Kasvatajaid tuleb juurde, uusi tõuge lisandub ning meil on olemas oma seemendusjaam. Edu, jõudu ja uusi ideid meie karjakasvatajate elu paremaks muutmiseks,“ lausus Bulitko.Rõuge vallavanem Tiit Toots tundis oma sõnavõtus head meelt, et Baltic Vianco just tema vallas tegutseb, piirkonna inimestele tööd pakub ning on valla suurim eksportöör ning aktiivne kohaliku elu edendaja. Tänusõnadega ei olnud kitsid ka kolleegid, koostööpartnerid ja külalised, kes olid ettevõtte pidulikule sünnipäevapeole saabunud lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Šveitsist, Itaaliast, Hollandust ja Austriast. Gerli RamlerkaasautorÄripäev AS

11 pilti

Baltic Vianco tähistas 10. tegevusaastat

Foto: Baltic Vianco OÜ