Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 11. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loomade tervise tagab hügieen farmis

Loomade tervise tagab hügieen farmis
Foto: Äripäev AS
Eesti jõudluskontroll aastaraamatute järgi on viimased aastad olnud veiste TOP3 haigused udarahaigused, sigimisprobleemid ja jäsemete probleemid. Kuigi jäsemete haiguste protsent on hakanud langema, küsivad farmipidajad DeLaval OÜ järelturu müügijuhi Jüri Anepaio sõnul täna just enim lahendusi sõramurede vältimiseks ja raviks.

„Iga farmijuhi unistus on terve kari, kellelt saab kvaliteetset toodangut ning terveid järeltulijaid. Kuna aga poole oma päevast loomad reeglina lebavad ja ülejäänud 12 tundi veedavad jalgadel, tuleb nende tervist vaadata tervikuna: nad peavad mahtuma korralikult asemetele, et ei hõõruks katki oma sõrgu, samuti peab toimuma järjepidevalt sõrgade vannitamissüsteem ja värkimine,“ toob Anepaio näiteid, lisades, et DeLaval on koos rahvusvahelise ekspertgrupiga töötanud välja viieastmelise kava digitaalse dermatiidi ohjamiseks piimafarmides.

DeLavalil on loodud erinevaid programme jäsemehaiguste ennetamiseks ja raviks, milles lähtutakse keskkonnast ja probleemi suurusest, kaasates tänapäevased tehnoloogiad ja uusi lahendusi. Tehnoloogiaid on erinevaid: väikese karja sõrgu võib lihtsalt desoainetega piserdada. Selleks on olemas pehme põhjaga survevannid, mis sinna astudes lehmade jalgadele ainet piserdavad. Nende puhul eksisteerib siiski tõenäosus, et desinfitseerimisaine satub ka lehma udarale. Tõhusam lahendus on kindlasti kahest vannist koosnev sõrahooldusvann, kus esimesesse astudes leotatakse lahti sõrgade külge kinnikuivanud sõnnik, et lahus paremini haavadeni jõuaks, ning teises on desinfitseeriv aine.

Lisaks vajavad lehmade sõrad pidevat värkimist, mille tegemata jätmine tekitab lehmadel tasakaaluhäireid, kõndimisraskusi ning sõrahaigusi. Lautade betoonpõrandad ei kuluta sõrgu piisavalt ning seetõttu on mõistlik paigaldada põrandale sõrgu kulutavad „küüneviilid“ ehk sõrgade kulutamise matid.

Lehmad on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 11 sentimeetri võrra pikemaks
Foto: DeLaval OÜ

Nii nagu inimesed muutuvad aastatega pikemaks, on ka loomadega – lehmad on viimase 25 aasta jooksul kasvanud 11 sentimeetri võrra pikemaks ning nende kehamass on suurenenud 20% võrra. „See tähendab, et üle tuleks vaadata ka loomade asemed,“ paneb Anepaio farmipidajate südamele. „Iga lehm vajab täna rohkem ruumi, kui kunagi varem. Lamamispind peab olema piisavalt pikk ja lai, et loom ei peaks olema kägaras ja et tema sõrad ei kraabiks vahekäikude põrandat. Lisaks peavad muidugi olema täidetud muud aspektid: ase peab olema kuiv ja puhas.“

Mida automatiseeritum tehnoloogia, seda lihtsam on farmis puhtust pidada

Iga päev

• Puhasta asemeid, käiguteid ja söödakäike korduvalt sõnnikust ja lägast, et luua lehmale võimalikult puhtad ja kuivad elutingimused

Viis korda nädalas

• Vannita sõrgu

Iga nädal

• Värgi sõrgu lehmadel, kes seda vajavad

Kaks kuni kolm korda aastas

• Tee kindlaks, kas kõigi karja lehmade kõik sõrad on regulaarselt kontrollitud ja värgitud

Ennetus on oluliselt soodsam, kui tagajärgedega võitlemine

1. Väline biokaitse haiguse farmist eemal hoidmiseks ehk tuleb vältida haiguse sisse toomist seadmetega ning loomade ja külastajate poolt.

2. Sisemine biokaitse veiste nakkusohu vähendamiseks. Tagada veistele maksimaalselt mugavad elutingimused, vähendada nende kokkupuudet sõnnikuga, hoida vahekäigud ja asemed puhtad ning kuivad, vältida nakkuse edasikandumist veiste hulgas.

3. Sõrahooldusega seotud kliiniliste juhtumite varajane tuvastamine, registreerimine ja ravimine. Vaadelda igapäevaselt lonkavaid veiseid ja nähtavaid jalavigastusi, teostada regulaarselt värkimist ja selle registreerimist ning kaaluda krooniliselt nakatunud loomade praakimist.

4. Sagedane jalgade desinfitseerimine uute juhtumite vältimiseks.

5. Eesmärkide määramine ja jälgimine. Vaadelda haiguse vigastuste esinemist ja levikut regulaarselt, kehtestada farmi eesmärgid, määrata kindlaks tegevuse muudatused: standardsed tööprotseduurid ing kontrollida ja reguleerida eesmärke ning tõrjemeetmeid.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960