Autorid: põllumajandus.ee, Põllumajandus.ee • 6. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pikaajalised põuad nüüd ka Eestis – kuidas nendega toime tulla?

Pikaajalised põuad nüüd ka Eestis – kuidas nendega toime tulla?
Foto: Eharik OÜ
Ökoloogilised stressid, mis on tingitud põuast, öökülmadest ja teistest ökoloogilistest teguritest, ning pestitsiidide põhjustatud stressid on meie taimekasvatuse suurimad mõjutajad. Me ei suuda muuta ilma, aga me suudame tänu teadusele mõjutada nii öko- kui ka keemiliste stresside mõju ulatust taimede kasvule.

2015. aasta oli Eestis taimekasvatusele super soodne – sooja oli parajalt ja vihma tuli siis, kui vaja. 2016. aastat iseloomustab aga pikk põuaperiood kevadel ning vihmaperiood viljakoristusperioodil. Kahjuks peab tunnistama, et enamikus maades on sellised ekstreemsused ilmastikus muutunud normaalsuseks – meist lõunapoolsetes riikides on kuu või kahe pikkused põuad muutunud tavaliseks nähtuseks ning põllumees peab oskama kohendada oma tegemisi vastavalt muutunud oludele – muutuvad agrotehnika, kasvatatavad kultuurid ja sordid.

Meie naabril Venemaal, kus nii öko- kui ka kemikaalide põhjustatud stressid avalduvad palju tugevamalt, hakati probleemidele lahendust otsima juba kaheksakümnendatel. Tänu pikaaegsetele fundamentaalsetele uuringutele on nad saavutanud suure edumaa teiste riikide ees. Sellel alal ei ole võimalik saada häid tulemusi lühikeses ajaperspektiivis – katseid tehti eri kliimavööndites, väga erinevate kultuuride ja sortidega kolmekümne aasta jooksul. Selgitati välja, mis mõjutab taime loomulikke kaitsereflekse öko- ja keemiliste stresside ning haiguste vastu – mis mõjutab enim taime kasvu. Otsiti toimeainet, mis mõjutaks ja võimendaks taime loomulikke kaitsereaktsioone nendele stressidele. Toimeaine leiti – see on polübeeta-hüdroksüülõlihape (kommertsnimi ALBIT) – biopolümeer, mis on mõeldud kasutamiseks just koos pestitsiididega.

See toimeaine toimib kompleksselt, mõjutades erinevaid taimekasvule tähtsaid tegureid (loe pikemalt meie uuelt kodulehelt: www.albit.ee). Taimede käitumist stressiolukordades, kasvu stimuleerimist ning haiguskindluse tõstmist juhivad taime juurtel ja risosfääris paiknevad bakterid. Et mõjutada taime tegevust probleemsetes olukordades, peame mõjutama/aktiviseerima nende kasulike bakterite tegevust – just seda teebki siis meie supertoimeaine. Tähtis on taime käitumist mõjutada just kasvu algfaasis, et valmistada teda ette võimalike stressiolukordade tekkeks.

Albiti toimeaine on toodetud loodusest endast leitud kasulikest bakteritest, mis aitavad  ellimineerida pestitsiidide põhjustatud kahju mullale-taimedele ja aitavad taimel kergemini ületada ökostresse.

Parim oleks kasutada Albitit sügisel kohe, lisades teda seemne töötlemise lahusesse. Sellega tõstaksime taime haiguskindlust, stimuleeriks juurestiku arengut ning saavutaksime parema talvitumise. See oleks hea investeering võimaliku kuiva sügise või kevade vastu. Kui seda ei saa teha,  siis aitab kevadel kohe vegetatsiooni alguses Albiti andmine, mis paneb risosfääri elu keema, stimuleerib juurestiku kasvu, aitab viia toitaineid taimele omastatavasse vormi ja neid omastada, kaitseb taimi nii öökülmade kui ka päevaste kõrgete temperatuuride eest jne. Põhiline, et taime juurestik areneb jõudsalt ning ta saab omandada pinnases olevat niiskust tunduvalt efektiivsemalt nii kaua, kuni seda seal leidub. Katsed kinnitavad, et väheneb ka ühe tonni vilja kasvatamiseks vajalik vee hulk ca 10% võrra. Esimese pritsimise mõju kestab ligi 4 nädalat. Seejärel tuleks järgmine kord taliviljadele anda Albitit koos pestitsiidiga.

Teda võib kasutada põhimõtteliselt iga pritsimise korral, ta toimib pritsimislahuses kui antistressant. Selliselt toimib näiteks Kaido Kirst Saaremaalt ja saavutab igal aastal viljelusvõistlusel häid tulemusi.

Kõige enam mõjutavad saagikust ilmastiku ja pestitsiidide tekitatud stressid - kuni 81%!

Me ei saa mõjutada ilma, aga Albit saab mõjutada ilmastiku mõju ulatust taimedele!

Kui Sa soovid mõjutada saagikust, siis mõjuta neid tegureid, mille mõju on suurim!

www.albit.ee

 

Toonitame siinjuures just Albiti toimeaine kompleksset mõju võimet

 Kõige selle

tulemusena saavutame taimel suurema kasvukiiruse ning vili valmib nädala võrra varem kui tavaliselt.

, et eriti oluline on siin Albiti õigeaegne kasutus – tagantjärele probleeme lahendada ei ole enam võimalik.

Pikaaegsete Albiti kasutajate hulka kuulub HTM Grupp. Eha Piip ütleb intervjuus põllumajandus.ee lehel oma hernekasvatuse võistluspõllu ja Albiti kasutamise kohta: „Agrotehnika on tavapärane. Siin põllul oleme aga kasutanud ka preparaati Albit, mis on bioloogilise päritoluga antistressant, fungitsiid ja taimede kasvuregulaator. Seda juba kolm aastat ja tegelikult on meil saagid tõusnud.SIIT

Loe intervjuud

Bakterpreparaat Albit – tema toime ei ole ainult ühekordne – tema pidev kasutamine avaldab olulist mõju mulla viljakusele: elavneb mulla kasulike bakterite tegevus ja kooslus, pinnases paiknevad toitained muutuvad taimedele rohkem omastatavaks, elavneb bakterite tegevus, mis fikseerivad otse õhust lämmastikku jne. Pikaaegsed kasutajad Venemaal ütlevad, et nad saavad piltlikult ühe täiendava saagi 6 aasta kohta.

Tänavune aasta oli esimene aasta, kus ka mahepõllumeestel oli lubatud Albitit kasutada kasutajaid ei olnud palju, luba tuli väga hilja, aga üks edukaid kasutajaid oli Janek Eerik Põlgaste talust. Tema kaerapõllu saagid olid super hea kvaliteediga – mahukaal 550 ning korraliku saagikusega ja meie bakterpreparaat oli üks komponente selle tulemuse saavutamisel. Mahetootjate arsenalis on Albitil kindlasti oma koht – on see ju üks väheseid lubatud dopinguid sellel alal.

Hiljuti viibisin seminaril, kus osalesid ka Bulgaaria farmerite esindajad. Need põuaprobleemid, mis meil on periooditi, on seal igasuvine normaalsus ning Albitit kasutatakse just nii, nagu ma eespool kirjeldasin. Lisaks jagasid nad muud huvitavat infot: levinud on otsekülv; pärast viljakoristust külvatakse põllule suur valge redis, see kasvab sügiseks suureks ja vägevaks porgandikujuliseks juurikaks – seda ei koristata, vaid see jääb põllule mulla struktuuri parandamiseks ja väetiseks – väidetavalt on oluliselt vähenenud fosfori ja kaaliväetiste vajadus; viljakoristusel kasutatakse uudset kombaini, mis lõikab maha ainult viljapea – kõrs jääb põllule – sellega pidi kiirenema koristuskiirus 3 korda, väheneb kütusekulu hektarile, kui vili on märg, siis vilja pea on ikka kuivem kui kõrs, nii et suur niiskus jääb põllule – vähenevad ka kuivatuskulud; väheneb vajaliku tehnika arv jne. See tehnoloogia pidi pärinema riisikoristusmasinatelt. Nii et meil tasub uurida ka seda, mis toimub lõunapoolsetes maades – järsku sobib midagi ka meile., teil ei tohiks ju eelduste järgi midagi sellist juhtuda!

Ja lõpuks küsiti: mis imekoht see Eesti on, kus püstitatakse rapsikasvatuse maailmarekord – kas Margus Lepp on siis üleloomulike võimetega farmer

Arvi Villemson, Eharik OÜ

 

Arvestades põua teema aktuaalsust, koostas Albiti tootja ühe suure koondmaterjali preparaadi kasutamisest ja selle mõjust just väheste sademete tingimustes. Huvi korral on võimalik seda materjali küsida Albiti maaletoojalt.

Küsi lisa: 

[email protected]

Albit on Venemaal ainuke toode, mis on sertifitseeritud kui vahend, mis aitab leevendada põua mõjusid ning ta on saanud riikliku innovatsiooni preemia 2004. aastal.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960