Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 10. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hakkepuidul töötav katel on gaasi- ja diislikatlast 5-6 korda soodsam

Hakkepuidul töötav katel on gaasi- ja diislikatlast 5-6 korda soodsam
Foto: Werneco OÜ
Aastaid on harjumuspäraselt teraviljakuivatite kütteks ning garaažide-tootmishoonete soojavajaduste tagamiseks kasutatud gaasi- ja diisliküttel töötavaid katlaid. Paraku vajavad need efektiivseks töötamiseks palju kütust ning seetõttu on oluliselt soodsam variant võtta kasutusele tänapäevane täisautomaatne hakkepuidul töötav katel.

Hakkepuidul töötavate kateldega tegeleva Werneco OÜ juhatuse liikme Priit Värnomasingu sõnul kasutatakse diisli- ja gaasiküttel töötavate katelde puhul nn otsekütte süsteemi ehk suitsugaasid liiguvad läbi vilja. Hakkepuidul töötavate katelde puhul seda probleemi ei ole, sest seal liigub ainult soe õhk viljast läbi. Austrias tootja poolt toodetud kateldel ja soojusvahetitel on kõrge efektiivsusklass ning soojusvahetite kasutegur on ligikaudu 90%.

Hakkekatla investeeringu suurus sõltub vajaminevast energiavõimsusest ja konkreetse kliendi vajadustest,
Foto: Werneco OÜ

Kuigi hakkepuidul töötav katel on soetusmaksumuselt kallim kui diisli- ja gaasikütte oma, on selles kütuseks kasutatav materjal kordades odavam. „See on suureks eeliseks, kui põllumajandusettevõte vajab suurt soojushulka,“ ütleb Värnomasing ja toob näite: „Teraviljakuivatites kasutatavate katelde juures on põhiliseks küttekulu näitajaks vilja niiskus. Kui arvestada konstantse viljakoguse juures vajaminevat soojushulka, saab hakkepuidul töötava katlaga toodetud soojusenergia hinna tuua 5-6 korda soodsamaks võrreldes gaasi- või diislikatlaga.“. Kasutades odavaid ja esmapilgul lihtsalt toimivaid alternatiive kvaliteetsetele süsteemidele, ei saavutata tihti soovitud tulemust energia hinna kokkuhoius. Heaks näiteks on korralikud ja efektiivsed katlad Pärnumaal Vändras ja Tartumaal Mellistes.

Efektiivse hakkepuidul töötava süsteemi aluseks on muidugi tõhus ja läbimõeldud lahendus

Kaasaegsetes katlasüsteemides on kogu juhtimine automatiseeritud
Foto: Werneco OÜ

Kaasaegsetes katlasüsteemides on kogu juhtimine automatiseeritud, seade töötab etteantud režiimis  ning eraldi inimest katla töös hoidmiseks tarvis pole. Peamiseks operaatori ülesandeks on hakkepuidu olemasolu tagamine, et katlal oleks piisavalt põlemismaterjali. Hakkepuidul töötava katla juhtimise juures on üks olulisemaid detaile hakke etteanne katlasse: nimelt on tihti katlamajades kasutatava hakke suurus ja kvaliteet ebaühtlane, mistõttu võivad tiguetteandega süsteemid jääda hätta ja ummistuda, tekitades kasutajale rohkelt probleeme. Samas hüdraulilise tõukuriga etteande puhul saab kütusena kasutada ka väga kehva kvaliteediga haket, saepuru ja ka viljajääke, samal ajal sellega mitte rikkudes katla töörežiime ja sujuvat tööd.

„Soovitame hakkepuidul töötavale katlale mõelda sellistel juhtudel, kui on soov kokku hoida energiakuludelt,“ sõnab Värnomasing. „Iga kasutaja teab, milline on tema iga-aastane kütusele kuluv summa. Mõelge nüüd, et võiksite selle jagada viiega? Kui tekkiv vahe on piisavalt suur, et mõtlema hakata uue energiasüsteemi paigaldamisele, ongi põhjust juba piisavalt. Lisaks viljakuivatusele saab  soodsat soojust kasutada ka hoonete kütmiseks, kasvuhoonetes, töökodades või isegi asulate kütteks.“

Hakkekatla investeeringu suurus sõltub vajaminevast energiavõimsusest ja konkreetse kliendi vajadustest, kusjuures põllumajanduslikuks otstarbeks olevatele kateldele on läbi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) võimalik taotleda kuni 40% investeeringu maksumusest investeeringutoetust.

Küttekulud vähenevad märkimisväärselt.
Foto: Werneco OÜ

Werneco pakub täislahendust nii katla projekteerimisel, paigaldusel kui ka remondil.

Vaata lisa: www.werneco.ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960