Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 20. veebruar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nurmetu näide: kuidas pidada edukat lihaveisefarmi?

Nurmetu näide: kuidas pidada edukat lihaveisefarmi?
Foto: DeLaval OÜ
Piimatootjate jaoks on viimased aastad seoses madala piimahinnaga olnud keerulised, mistõttu on osad neist läinud üle lihaveiste pidamisele. Samas on Eestis lihaveiste aretamise ja kasvatamisega tegeletud juba kümneid aastaid ning sarnaselt piimakarjadele rajatakse uusi lautu ka lihaveistele. Üks neist on Virumaal asuv Nurmetu farm, kuhu mullu ehitati uus moodne laut ja kohendati vana.

Praeguse Nurmetu farmilugu sai alguse 1996. aastal, mil omanik Vallo Kruusimägi hakkas sealkandis pidama üheksat hobust. Vajadusest sööda järele hakati ümberkaudsetel põldudel mõne aasta möödudes rohumaade kõrval kasvatama teravilja ning ühtlasi soetati endale ühistu laut. Kuna põllundus pakkus vaid hooajalist tööd, otsustati samal aastal võtta juurde lihaveised ning kohendati lüpsilaut lihaveistele sobivaks. Kuigi teraviljakasvatus annab endiselt enamiku ettevõtte tulust, toetavad erinevad tootmisharud olenevalt turuolukorrast üksteist.

Rootsist saadud kogemustele tuginedes valiti karja Šarolee tõugu pull ning 14 tiinet mullikat. Kruusimägi  kiidab Šaroleed kui Eesti kliimaga hästi kohanevat, kiire kasvuga ning vastupidiselt üldlevinud arvamusele ka luhtadele sobilikku looma. Just seda tõugu veised hoiavad suviti Juminda poolsaarel mitme eramaa merevaate avatuna, toitudes sealsest pilliroost ja rannarohust.

Vallo Kruusimägi tõdeb, et puhtatõulised lihaveised on õige valik.
Foto: DeLaval OÜ

Vallo Kruusimägi tõdeb, et puhtatõulised lihaveised on õige valik ning ka tema väärtustab puhast või kuni 50% segatud tõugu. Puhtatõulised pullid on kõrgelt hinnatud, nende juurdekasv kiire ja liha kvaliteetne.

Nurmetu kari kasvas jõudsasti ja vana laut hakkas kitsaks jääma. Nii sündis otsus selle kõrvale rajada uus suurem laut, kus pinna parema kasutuse huvides on noorloomad juba vabapidamisel, igaühel oma ase. Täiskasvanud loomad elavad traditsioonilistes grupisulgudes sügavallapanul - neist ei julgetud veel loobuda. Ehitust alustati 2016. aasta kevadel ja 25. novembri kargel pärastlõunal said esimesed loomad katuse alla.Praegu on Nurmetu farmis kokku 190 amme. „Loodame jõuda 250ni, sest siis saaks hooned parajalt täis ning tööjõudu ja masinaressurssi optimaalselt ära kasutada. Vaatamata uue lauda lisandumisele on farmitöödega hõivatud eelnevaga sama arv inimesi – see on üks võimalus, kuidas samade kuludega oluliselt rohkem toota,“ räägib Kruusimägi, lisades, et hetkel võtab palju aega silovedu, sest silohoidjad asuvad lautadest eemal. Järgmisena ongi plaanis need lautadele lähemale koondada.

Nurmetu uus laut lihaveistele.
Foto: DeLaval OÜ

Eestis on lihaveised 2017. aasta veebruari alguse seisuga kokku 69990, neist Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrollis arvel 53130. 

Levinumad puhtatõuliste veiste tõud on Limusiin, Aberdiin Angus ja Hereford. Võrdluseks, lüpslehmi on Jõudluskontrollis arvel 82264.

Uudsete lahendustega laudas on lihaveistel head elutingimused

Seadmete soetamisel valis Nurmetu farm üheks partneriks DeLavali, tuues põhjuseks hea pakkumuse ja aastaid hästi sujunud koostöö. Üksiti oli DeLavalil olemas ka kõik soovitud laudaseadmed, mis asjaajamist lihtsustas. Kruusimägi sõnul on loomi pidades kõige olulisem välja mõelda töökindel sõnnikumajandus ning DeLavali sõnnikueemalduse lahendusega on ta rahul.DeLavali projektijuht Mati Kütt ja tootejuht Ervin Peik tunnistavad, et Nurmetu projekt on olnud päris tõsine kondiproov, sest tellijal on iga pisiasi hoolikalt läbi mõeldud ja kõik peab hea välja nägema. „Nagu öeldakse: mis silmale ilus, see ka tehniliselt õige! Külmlaut loomuliku ventilatsiooniga tähendab, et talvel on sise- ja välistemperatuuri vahe vaid mõni pügal, mis seab kõrgendatud nõudmised eelkõige jooturitele. Kokku on neid uues laudas 27 – kõik soojustatud ja poolekilovatise külmumisvastase kütteelemendiga.“Osa loomi on sügavallapanul ja osa vabapidamisel kummimattidega asemetel, kus käiguteed puhastatakse kettskreeperitega. Nendega pole DeLavali spetsialistide sõnul muud, kui hoolikalt jälgida, et skreeperid ja kett pakasega kinni ei külmuks. Sõnnik läheb pumplasse ristirenni hüdraulilise skreeperiga, millel UNP120 veolatt ja tugevdatud teraslabad. Kuna sõnnik sisaldab ka hekseldamata põhku, kasutatakse hüdrosiibritega kolbpumpa, mille jõudlus on 20 m3/h ja mis on suuteline suruma pooltahket sõnnikut kuni 60 meetri kaugusele.Farmiomanik kiidab ka ventilatsioonisüsteemi: „Kardin on nagu sein, mis laseb läbi piisavalt valgust. Nurmetus puhuvad tugevad tuuled valdavalt laudaga risti, aga kardinad peavad tuule kinni, tänu millele tunnevad loomad ennast mugavalt isegi pakaselise ilmaga. Külma nad ei karda, kasvatades talveks tihedama kasuka.“Samuti on tema hinnangul sobivad DeLavali valgustid, mis annavad piisavalt valgust, hoides samas kulud madalal. Metallhaliid-tüüpi põhivalgustite kõrvale said Nurmetu lauta uued spetsiaalselt veistele arendatud sinaka valgusega leedlambid. Niigi energiasäästlikke valgusteid saab hämardada ja juhtida valgusanduri ning aegreleega, valides sobiva valguspäeva pikkuse. Sama lampi kasutatakse nii päeva- kui öörežiimis.Noorloomad on uuendusena vabapidamisel ja asemed kummimattidega latrites. Loomad rühmitatakse vanuse ja kasvu järgi. Kui vasikad võtavad enamasti uue süsteemi kohe omaks, siis veidi vanemad noorloomad vajavad asemel magamisega harjumiseks aega, kippudes endiselt mistahes kohas maha heitma. Poegivatele ammedele on sulud kummimattidel ja põhuallapanul. Veidi suuremad vasikad elavad ühissulus, kust saavad oma ema juures söömas käia.

Osa loomi on sügavallapanul ja osa vabapidamisel kummimattidega asemetel.
Foto: DeLaval OÜ
Segusööt segatakse uues söödamikseris.
Foto: DeLaval OÜ

Uus süsteem võimaldab täpselt jälgida igapäevast söödakulu

Söötmiseks kasutatakse nüüd mikserit ja segusööta, millele saab vajalikud mineraalid sisse segada. See kindlustab loomadele grupiti õige ratsiooni ja rahuldab mineraalivajaduse. Soolakivi tarbimist ei saa kontrollida, mistõttu võivad loomadel tekkida mineraalipuudusest tingitud tervisehädad. Esialgu võivad mineraalidele tehtavad väljaminekud tunduda suured, kuid Kruusimägi usub, et panustatakse õigesse asja, sest tänu tasakaalustatud mineraalsöötadele on loomade tervis parem ning sündinud vasikad elujõulisemad. Lihaveiste puhul on iga vasikas eriti oluline, olles ammlehma „aastatoodang“.Söödamikseriga saab erineva niiskusesisaldusega silo ja heina või põhku segada ühtlase kuivainega söödaks ning iga päev söödakulu jälgida, mida varem oli keeruline teha.Eestis on veisepidamine kulukam kui soojema kliimaga riikides, samas veiseliha kokkuostuhind on aga siin turul madal. Siiski on Vallo Kruusimäel lootus, et lähitulevikus saab hakata veiseid üles kasvatama ja täiskaalus müüa. Kui mitte Eesti turule, siis mujale.Küsi lisainfot

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960