(Sisuturundus) Karjatervis - kas luksus või majanduslikult mõistliku loomapidamise eeldus?

Karjatervis - kas luksus või majanduslikult mõistl
Karjatervis - kas luksus või majanduslikult mõistliku loomapidamise eeldus?

Kuulsin hiljuti ühes Eestimaa piimalehmafarmis lõbusat lugu. Nimelt käis pikaaegse töökogemusega karjak arsti juures, üks vana vigastus tegi jälle muret. "Nali" oli aga selles, et tal oli meelest läinud vale, mida ta viimati oma perearstile selle vigastuse tekkimise kohta valetas ... . Ei saa ju öelda ausalt, et juhtus tööl, muidu on ülemused kurjad ja "äkki tulevad kontrollid".

Loomaarsti töö on tõesti lihtsam - patsiendid ei valeta. Üldine probleem on aga väga sarnane. Inimese jaoks ongi tegemist ühe tema õnnetu juhusega, kuid selle peale ta ei mõtle, et võib-olla aitakski just see "kontroll" ja ülemuse kulmukortsutus kaasa sellele, et kolleeg järgmine kord ei libastu samas kohas ning ei vigasta ennast samamoodi.

Nii on ka tavaliselt lehmadega - kui loom on haige, siis loomaarst teeb süsti või paar ning loom saab taas natuke tervemaks ja elab vaikselt oma lehmaelu edasi. Sageli ei analüüsita, miks ta haigeks jäi ning kas on võimalik midagi teha, et järgmised lehm-kolleegid samamoodi ei kannataks. Rääkimata pikemaajalisest planeerimisest - kui palju kaotab üks või teine haigusjuht müügipiima ning raha, kuipalju suurendab sööda- ning tööjõukulusid. Tavaliselt leitakse kiirelt süüdlane - meie lehmad, meie silo või meie laut ongi selline paha, et lehmad jäävad koguaeg haigeks.

Tegelikkuses on lugu palju põnevam. Konsultandina töötav loomaarst näeb oma praksises väga erinevaid farme, loomi, silosid ja meeskondi. Esimesed kolm, ehk farmihooned, silo ja loomad, on tavaliselt suhteliselt sarnased. Probleemid loomatervisega on seejuures väga erinevad. Probleemide lahenduse võti peitub aga alati viimases komponendis ning see on meeskond - selle hoiakud, teadmised, alluvussuhted, tabuteemad, hirmud jne. jne. Looma tervis ei  ole tegelikult mingi faktor, mis on tema sünniga juba kaasa antud nagu karvavärv või sugu, selle kujundavad inimesed laudas oma igapäevase töö ning mõtlemisega.

Loomade puhul on isegi see mõjutatav, milline loom karja sünnib. Juba õigel hetkel loomaomaniku poolt esitatud küsimus sel teemal on määrava tähtsusega.

Millised võiksid olla minu lehmad kolme aasta pärast? Kui ma täna valin oma tulevasele lehmale ema ja isa, siis täpselt kolme aasta pärast hakkab ta piima andma. Kas ta võiks sobida ka robotlüpsilauta? Kas ma julgen pigem riskida  tundlikuma tervisega lehmaga, aga kes suudab õige kohtlemise puhul toota aukartustäratavaid koguseid müügipiima? Sõltumata sellest, milline see lehm täpselt kellegi unistuses on, peab valik toimuma teadlikult, arvestades olemasolevaid probleeme, farmi arenguplaane ning omaniku unistusi.

Kui loom kogu oma geneetilise pagasiga on ilma tulnud, asuvad seda pagasit realiseerima kõik farmis töötavad inimesed. Miks ma rõhutan siin just kogu meeskonda kui tervikut - sellest ei piisa, kui üks talitaja on tubli ja püüab kõigi eest mõelda ja toimetada. Ideaalis lepitakse vajalikud toimingud kokku omaniku-juhtkonna tasandil ning siis tehakse vajalikud protseduurireeglid detailselt selgeks kõigile. 

Kindlasti on märksa lihtsam lüüa käega ja osta pigem täiuslikum lüpsitehnika või renoveerida laut, isegi kui see on kulukam. Inimestega vaidlemine on aga palju keerulisem, nõudes oskusi ja tekitades hirmu (äkki läheb mu seemendaja hoopis minema, kui temalt midagi enamat nõudma hakkan), kuid ka otseses seoses töö tulemustega ehk karjatervise ning seeläbi  majandustulemustega.

Tänapäeva käsitlus loomatervisest peab kindlasti hõlmama endas karja kui terviku eripärade, vajaduste ning arenguvõimaluste analüüsi. Individuaalne looma terviseprobleemide leevendamine on kindlasti vajalik humaansest vaatenurgast, kuid ilma läbimõeldud analüüsi ning järelduste tegemiseta on selline tegevus kulukas ja lühinägelik.

Karja halb või hea tervis kujundatakse pigem farmi juhtivate inimeste peas ning viiakse siis oma töötajate abil loomadeni. Ainult ennast hästi tundev loom suudab anda piisavas koguses kvaliteetset toodangut, kulutamata selleks liigseid ressursse - mis ongi ju põllumajanduslooma pidamise eesmärk.

Ulrika Tuppits
OÜ Vetpoint

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Vaklak otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tammiste Personalibüroo OÜ

06. mai 2018

Kõo Agro otsib TERAVILJA OSTU- JA MÜÜGIJUHTI

KÕO AGRO OÜ

25. aprill 2018

BASF otsib agronoomi

BASF UAB

26. aprill 2018

Uudised