(Sisuturundus) Kuidas turundada lihatooteid väljaspoole Eestit?

Kuidas turundada lihatooteid väljaspoole Eestit?
Kuidas turundada lihatooteid väljaspoole Eestit?

Eksportimise juures on strateegiliselt oluline, et väljaspoole ei müüdaks mitte toorainet, vaid eelnevalt väärtustatud kallima hinnaga tooteid, ütleb tõu-, nuuma- ja tapaloomadega kauplemisega tegeleva Baltic Vianco juhatuse esimees Janek Mustmaa.

Tema sõnul on Eesti mastaabis väga tähtis osakaal lihaveise ekspordil, kuna kohalik turg ei suudaks siin kasvatatud loomi ise ära süüa. Lisaks sõltub toodangu müügihind reeglina piirkonna turuhindadest ning tootja võimalused seda mõjutada on suhteliselt piiratud. Ehk selleks, et Eesti loomakasvatajad saaksid oma töö eest paremat hinda ja toodangut näiteks Lääne-Euroopas turundada mitte anonüümse lihana, vaid kõrgema hinnaklassi kvaliteettootena tuleb leida nüanss, miks sealne tarbija oleks nõus maksma kõrgemat hinda.

Mustmaa hinnangul on selleks kaks võimalust. Üks variant on korralik turunduse finantseerimine Eesti riigi või tootja poolt, teine väljund on koostöö kohalike müüjate või edasimüüjatega. Baltic Vianco on selles mõttes heas positsioonis, sest ettevõtte Šveitsi emafirmal on pikaajaline koosöö kohaliku Šveitsi ühe suurema COOP kaubandusketiga, tänu millele ei pea Baltic Vianco tegema kulutusi turundusele, vaid täitma sõlmitud kokkuleppeid. Turunduskulud on kaubandusketi kanda ning turundamiseks on loodud spetsiaalne kaubamärk Baltic Grassland Beef, mis peaks tulevikus asendama seni Lõuna-Ameerikast toodud veiseliha. Baltikumist veiseliha kvaliteet on šveitslaste poolt hinnatud väga heaks ning aasta-aastalt oodatakse aina suuermaid tarnekoguseid.

Baltikumist veiseliha kvaliteet on šveitslaste poolt hinnatud väga heaks
Baltikumist veiseliha kvaliteet on šveitslaste poolt hinnatud väga heaks

„Strateegiliselt on väga oluline ka see, et elusloomi ei müüdaks lihtsalt välja, vaid eksporditaks lisandväärtusega tooteid. Nagu toorpiima asemel tuleks müüa piimapulbrit ja muid tooteid, on see oluline ka liha puhul,“ selgitab Mustmaa. Baltic Vianco puhul tapetakse loomad Šveitsi kõrgetele nõuetele vastavates tapamajades Eestis või Leedus. „Meie tapamajades on väga kõrge kvaliteet liha töötlemise osas, mis on ühtaegu hea eeldus lisandväärtusega kallima kvaliteetliha müümiseks, aga teisalt hajutab riske, kui Eesti farmides peaks avastatama haiguspuhangud, mis piiravad elusloomade piiriületust.“

Samal ajal annavad kohalikud sertifitseeritud tapamajad ja liha kohapealne töötlemine Eesti inimestele tööd, kogemusi ja oskusteavet ning edendevad elu maapiirkondades ja annavad riigikassasse maksude näol oma panuse.

Võtmesõnaks on rohumaaveis.
Võtmesõnaks on rohumaaveis.

Võtmesõnaks on rohumaaveiste kasvatamine

Võimaluse olla oma ettevõtmises jätkusuutlik võiks olla rohumaapõhisel ideoloogial piima- ja veiseliha tootmine, sest keskendudes tehtavatele kulutustele on põhirõhk kvaliteetsetel rohusöötadel, minimeerides lisasöötade vajadust. Oluliselt pikem looma karjaspüsimise aeg ja tunduvalt väiksemad veterinaarkulud kompenseerivad madalamad toodangunumbrid. Kliima soojenemise ja maailma rahvastiku kasvu tõttu prognoositakse pikemas perspektiivis teraviljade, soja ja maisi kallinemist ning arusaam, et „söök pole söödaks“ suurendab veelgi rohumaapõhise piima- ja veiseliha tootmise jätkusuutlikust, kasutades tunduvalt vähem lisasöötasid, mis baseeruvad inimtoiduks tarbitavatel toiduainetel.

Arvestades eelnevaid väiteid, toetades tõekspidamisi jätkusuutliku veiseliha nagu Baltic Grassland Beef tootmisel pikemas perspektiivis ning laiendamaks võimalusi Baltikumi imporditava aretusmaterjali valikul on ellu kutsutud projekt „Swiss Grassland Genetics”, millega soovitakse edendada Šveitsi päritolu, rohumaadele sobilike tõuloomade ja sperma importi Balti riikidesse. Selleks on sõlmitud kolmepoolne leping ja oma allkirjaga kinnitasid valmidust pakkuda Eesti karjakasvatajatele mitmekülgsemat ja kvaliteetset aretusmaterjali Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Swissgenetics ja Baltic Vianco Trading OÜ. Samasugune leping on sõlmitud ka Swissgeneticsi, Läti ja Leedu Vianco ning sealsete erialaliitude vahel.

Lühisalt öeldes on projekti eesmärk populariseerida intensiivse ehk rohkelt lisasöötasid vajava tootmise asemel rohusööda ja rohumaapõhist tootmist, mis ühest küljest tõstaks liha ja piima kvaliteeti ning teisalt hoiaks all tootmiskulud, sest loodust säästev tootmine on parem loomade tervisele. Seega on lisasööda ostmise vajadus on väiksem, loomad on vastupidavamad ja pikaealisemad ning ühe lehma kohta sünnib rohkem vasikaid.

Swissgenetics on Šveitsi suurim kunstliku seemendamisega tegelev organisatsioon, kuhu kuulub 30 000 loomakasvatajat. Šveitsi karjakasvatus on väga pikkade traditsioonidega ning nende eripäraks on väikesed karjad ja geneetiliselt tugevad loomad. Samasugust põhimõtet soovib Eestis aktiivselt edendama hakata Baltic Vianco, kes on juba üle 10 aasta tegutsenud Eestis tõu-, nuuma- ja tapaloomadega kauplemisega. Baltic Vianco edendab Eestis uute lihavesisetõugude kasvatamist, eesmärgiga laiendada võimalusi kohalikul aretusel, kiirendada karjade kvaliteedi tõusu ning aidata suurendada kvaliteetliha tootmiseks sobivaid loomade koguseid.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised