2. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegevpõllumeestele on juba ammugi selge, et efektiivselt suudavad toota suuremad ettevõtted ja talud. Valdav enamus riigikontrolli auditis märgitud 30% tootjatest, kes 2013. a on loodetavalt konkurentsivõimelised, on meie keskliitu kuuluvate maakonnaorganisatsioonide liikmed. Nende ettevõtete konkurentsivõimelisus on saavutatud tubli töö ja Euroopa Liidu toetuste abiga. Riigikontrolli konkurentsivõimelisuse prognoos võib osutuda aga veelgi väiksemaks, kui piiratakse nende potentsiaalsete konkurentsivõimeliste ettevõtete ligipääsu investeeringutoetustele.

Maaelu Arengukavas (MAK) sisalduvad maaelu mitmekesistamise vahendid tuleb eelkõige suunata nende maaettevõtjate toetamiseks, kellel puudub võimalus oma talu või ettevõtte suurendamiseks ning kes seetõttu peavad ümber orienteeruma teistele tegevusaladele, mitte kasutada seda raha aga näiteks mõisahoonete renoveerimiseks.

Konkurentsivõime tugevdamiseks põllumajanduses peab riik looma põllumajandustootmist soosiva majanduskeskkonna ning lahendama meie liidu poolt juba ammu tõstatatud probleemid, millest tähtsamad on MAK-i meetmete Eestipoolne kaasfinantseerimine maksimaalsel EL poolt lubatud määral, saagikindlustussüsteemi ellukutsumine ja eridiiselkütuse aktsiisipoliitika muutmine, mis põhineks kõikide teiste ühenduse liikmesriikide tavadel, kus põllumajanduses kasutatavat kütust maksustatakse Euroopa Liidu poolt lubatud minimaalmääras või kompenseeritakse see põllumeestele.

Nende meetmete rakendamine aitaks vähendada investeeringuvajakut põllumajanduses, mis riigikontrolli hinnangul on 9 miljardit krooni ja leevendada tõsiasja, et põllumajandustoetused uutes ühenduse liikmesriikides on kuni kümme korda väiksemad kui vanades riikides ning need ei võrdsustu mitte kunagi.

Eesti Põllumeeste Liit (endise nimega Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit) tahab olla riigile tõhusaks partneriks riigikontrolli poolt tõstatatud probleemide lahendamisel. Eesti Põllumeeste Liidus on üle tuhande liikme, kes toodavad 70% kodumaisest toidust.