19. juuli 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kinnitusel on siinkohal tegu õiglase kompromissiga, kus nii tootjad kui ka valitsus jagavad vastutust, teatas põllumajandusministeerium. Kokku oli küsimuse all maksimaalselt 17 miljoni krooni.

Põllumajandusminister loodab, et sellega on ka aastaid kestnud vaidlus poliitilises plaanis lõppenud. "Võivad jätkuda üksikud vaidlused kohtus, kuid riik ei pea siinkohal enam vajalikuks pidada õiguslikke vaidlusi ajakirjanduses," rõhutas minister.

PRIA kontrollis 2007. aastal täiendavalt 463 taotlejat, et teha kindlaks, kas nad on esialgu toetuskõlbmatuks tunnistatud pinnal siiski loomi karjatanud ja kas seal on olemas karjatamiseks sobiv alustaimestik.

Kontrolli tulemusel selgus, et 463st taotlejast olid 386 karjatamist mingis osas teinud. Valdav enamus kontrollitud pinnast toetusõiguslikuks siiski ei osutunud. Kuna aga taotlejad on seal tegelikult loomi karjatanud ja toetust taotlenud teadmises, et maa on toetusõiguslik, neilt juba kord välja makstud toetusi vastavalt valitsuskabineti tänasele aktsepteeringule tagasi ei nõuta.

PRIA kontrolli käigus selgus samuti, et heas korras puiskarjamaad, mille saab registrisse tagasi kanda ja millele saab ka edaspidi toetust maksta, oli kokku vaid 23 hektarit. Nendele põllumajandustootjatele makstakse lähemal ajal välja ka 2006. aasta pindalatoetused.

Selliseid taotlejaid, kes olid küll toetust taotlenud ja saanud, kuid polnud seal loomi karjatanud või oli pind selleks sobimatu (võsa, mets vms), oli 77. Neil tuleb varasematel aastatel alusetult saadud toetus riigile siiski tagasi maksta, kokku summas kuni 5 miljonit krooni.

Igal aastal taotleb PRIAst pindalatoetusi ligi 19 000 taotlejat. Kohapeal kontrollitakse neist igal aastal 6-7%. Vähemalt kord viie aasta jooksul uuendatakse ka põllumassiivide registri aluseks olevaid ortofotosid ning tehakse registrikontrolli. 2006. aastal selguski registrikontrolli käigus uusi ortofotosid üle vaadates, et paljud taotlejad on taotlenud toetust sellisele pinnale, mis tegelikult toetusõiguslik ei ole olnud ning PRIA oli kohustatud varem makstud toetused taotlejatelt tagasi nõudma. Lääne-Eesti neljas maakonnas tuli toetus tagasi nõuda 463 taotlejalt kokku summas 22 miljonit krooni.