18. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestimaa teraviljakasvatajad said eelmisel aastal 1,4 ja piimatootjad 0,55 miljardit krooni kogutulu rohkem kui 2006. aastal, teab põllumajandusministeerium.

Keskmine teraviljasaak ulatus esialgsetel andmetel 3,05 tonni hektari kohta tunamulluse 2,2 tonni vastu. Eriti hästi kasvas mullu talivili, andes mitmeid absoluutseid rekordsaake. Kõigi aegade suurim saak koguti ka kartulipõllult.

Piimatoodang lehma kohta oli 175 kilo rohkem kui 2006. aastal.

Kõigi aegade rekordsaagi, 73 tonni hektari kohta, kasvatanud Raplamaa kartulitalu peremees Kalle Hamburg peab ülisuurt saaki omamoodi nuhtluseks.

"Mida suurem saak, seda vähem saad kaubanduslikku kartulit ehk mugulaid, mis mahuksid koorimiseks väiksema naisterahva pihku ära," selgitab Hamburg. "Eelmisel aastal said hea kartulisaagi isegi need, kes üldse ei pingutanud, sest põlde ei laastanud kartuli põhivaenlane lehemädanik."

Kuna pakkumine ületab nõudluse, on Eesti kartuliturg praegu täis ning hinnad maas: "Jumal karistas liiga hea saagiga," muigab Hamburg.

Kui POÜ Kaarli põhiomanik ja juht Madis Avi külvas 2006. aasta augustis Tartumaal Koosa tee ääres laiuvale 70hektarilisele põllule talirapsi, ei osanud ta uneski näha, et põld annab järgmisel suvel Eesti suurima tulukusega saagi.

Avi tunnistab, et tegelikult on ta rapsi müügist rohkemgi teeninud, kui Eesti Maaviljeluse Instituudi ja ASi Kemira GrowHow korraldatud viljelusvõistluse andmeist nähtub.

"Võistlusest kokkuvõtteid tehes oli rapsi tonni hind 5200 krooni," räägib Avi. "Vahepeal on hind tõusnud 6000 kroonini ja viimased rapsikogused müüsid just sellise hinnaga."

Avi kinnitusel teenis ta rapsi eest hästi tänu madalale omahinnale. "Raps elas talve kenasti üle ja me ei pidanud mingeid erilisi kulutusi tegema," täpsustab Avi ja tunnistab, et tegelikult kasvatas ta talirapsi üldse esimest korda.

"Meil on selleks eraldi inimene, kes tegeleb aretusega," vastab OÜ Põlva Agro tootmisjuht ja nõukogu esimees Jaak Hinrikus küsimusele, miks just nende farmi lehmad troonivad juba aastaid väljalüpsi rekordite tabelis.

"Kõik meie lehmad on korralikult nummerdatud ning pärilikkus ehk emas- ja isasliinid väga täpselt fikseeritud, võiks lausa öelda, et tunduvalt täpsemalt fikseeritud kui konkreetse inimese pärilikkus," räägib Hinrikus.

Samas tunnistab ta, et Eesti kõigi aegade rekordlehma nime ta ei mäleta ja ei tea sedagi, kas too üldse enam elus on.

Pagaritööstuste peamine leiva- ja saiajahu tarnija AS Tartu Veski kinnitab, et esmakordselt saavad Eesti tarbijad süüa leiba-saia, mis on valmistatud kodumaisest rukkist ja nisust.

"Oleme varunud vajalikus koguses eestimaist rukist ja nisu vähemalt selle aasta septembrini," kinnitab Tartu Veski ostujuht Leonid Dulub.

Dulubi sõnul küpsetatakse kümnest leivapätsist üheksa ning kümnest saiapätsist 7,5 pätsi Tartu Veski jahust.