24. jaanuar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor: eelistan viljakasvatusele piima tootmist

Kinnisvarasse, metsandusse ja piimatootmisse investeerinud Alo Lillepea ütles aripaev.ee-le, et eelistaks viljakasvatuse asemel panustada piima tootmisse.

Aripaev.ee küsis Q Vara nõukogu juhilt Alo Lillepealt täna, kas teatud vilja hinna juures tasuks endised põllumaad kinnisvaraarenduste käivitumiseni vilja täis külvata. Kui kinnistud on laenuga ostetud või laenu tagatisena panditud, võimaldaks see kinnisvaraturu madalseisu ajal möödapääsmatute püsikulude kõrval mõningast täiendavat sissetulekut.

Ühtlasi tahtis aripaev.ee teada, kas Q Vara omanikfirma SLProductions võiks näiteks järgmisel aastal investeerida teraviljakasvatusse. Firma enda andmetel on nad viimase kahe aasta jooksul koos partneritega investeerinud piimatootja Väätsa Agro ostu ligikaudu 120 miljonit krooni. Lisaks investeeriti 25 miljonit krooni tehnikasse, et parandada logistikat ja efektiivistada tootmist.

Lillepea ütles, et lähema kahe-kolme aasta jooksul on plaanis suunata veel ligikaudu 100 miljonit krooni lauda ehitusse. SLProduction on kinnisvaraarenduseks sobivate kinnistute kõrval investeerinud ka metsamaadesse.

"Q Vara on investeerinud põllumaadesse, mida konverteerida tööstusmaaks või elamuteks, umbes 60 miljonit krooni, ütles Lillepea ning lisas, "see on Terminal 11, mis asub logistiliselt ideaalses kohas."

Lillepea ütles, et Q Vara on samuti põlluna ostetud Taevasmaa arenduse praeguseks külmutanud. "See on küll hea koht. Aga seda kunagi hiljem," kommenteeris ta. Kokku on metsa ja põldu paigutatud 260 miljonit krooni. 60 miljonit on läinud nn põlluarendustele.

"Kui nüüd põllumajandusest rääkida, siis loomulikult eelistan mina viljakasvatusele piima," kommenteeris Lillepea investori dilemmat, "pikem väärtusahel ja parem käive hektari kohta on see, mis meile seal meeldib. Kui teraviljas kehval aastal konkureerida Ukraina viljahinnaga, siis kasumlikkus on madal."

Lillepea lisas, et eelmisel kümnendil oli põllumajanduse probleemiks suur saneerimis- ja investeerimisvajadus. Kolhoosides kasutatud tehnoloogilised lahendused olid umbes 6-10 korda tööjõumahukamad kui investorile meeldinuks.

"Viis kuni kümme aastat veel ja siis hakkab põllumajanduses huvitav aeg. Lisaks vabaneb (vahepeal - toim.) hulk väärt tööjõudu," valgustas Lillepea tulevikku.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960