29. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seeder kutsub peaministrit rahu ning kõrget poliitilist kultuuri säilitama. Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra pidas Ansipi sõnu põllumajandustootjaid solvavaks.

"Peaministri eilsed ja tänased väljaütlemised, nagu läheks tulumaksu langetamise edasilükkamisest saadavad 1,5 miljardit krooni 20. suurpõllumajandustootja tasku, on täiesti väärad. Riigieelarvest makstav täiendav otsetoetus pole kunagi olnud sellises suurusjärgus nagu peaminister üritab väita. Absoluutne maksimum, mis Eestil oleks õigus 2009. aastal täiendava otsetoetusena välja maksta on 780,7 miljonit krooni. Tegemist on toetusliigiga, mis suunatud kõigile põllumajandustootjatele olenemata suurusest," vahendas põllumajandusministeerium Seederi öeldut.

Seeder lisas, et peaministri mõtlematud väljaütlemised ei aita kaasa järgmise aasta riigieelarve valmimisele: "Kindlasti ei aita sellele kaasa ka peaministri üleolev suhtumine põllumajandustootjatesse ja põllumajandusse kui toiduga varustatuse eest hoolitsevasse majandusharusse tervikuna. Põllumajandustoetuste kaotamine või järsk vähendamine ei ole Eesti Nokia."

Põllumajandusministeeriumi andmetel saab riigieelarvest makstavat täiendavat otsetoetust üle 20 000 Eesti põllumajandusettevõtte. Toetuse eesmärk on võrdsustada Eesti põllumajandustootjate konkurentsitingimusi eelkõige Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega ning aidata kaasa põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime säilimisele.

Täiendava otsetoetuse maksmine lepiti kokku Eesti liitumisläbirääkimiste käigus ning see oli Eesti riigi sooviks ning oluliseks läbirääkimisküsimuseks, meenutas Seeder Ansipile. "Tegemist on praeguses majanduslanguse situatsioonis majanduse elavdamise mõttes äärmiselt oluliselt toetusega, kuivõrd see läheb otseselt ettevõtluse toetamiseks," märkis ta.

Ansipi väljaütlemised ajasid täna harja turri ka põllumeestel. „Eesti põllumeestele on need sõnad ja reformierakonna kava toetusi vähendada justkui külm dušš tänase majandussituatsiooni ja lakkamatu saju taustal, enamus põllumehi on meeleheite piiril, sest kui vili põllule jääb, jäävad maksmata ka liisingud ja pangavõlad," kommenteeris Sõrra ja lisas, "kuigi paar tuhat veel suuresti missioonitundest põllumajandustootjat ei anna valimistel oluliselt hääli, ei tohiks ära unustada seda, et ilma kodumaise toidutootmiseta ei saa ükski riik eksisteerida," edastas Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Võrreldes eelmise, suhteliselt hea põllumajandusaastaga, on tänaseks olukord muutunud. Vilja- ja piimahinnad on langenud ja väetisehinnad kahekordistunud. Pidev vihm segab viljakoristust, mistõttu on koristatud vaid 20% külvatud teraviljapinnast ja sademete jätkudes võib suur osa viljast põllule jäädagi.