3. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesmärk on Läänemerel vähendada 20 protsenti laevastiku tonnaažist - suuremaid laevu oleks 11-12 või väiksemaid kuni 20 tükki,“ rääkis Põllumajandusministeeriumi maaelu ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Perioodiks 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi poolt ette nähtud 80 miljonit krooni riigiabi kalapüügi lõpetamiseks.

„Meie huvi on vähima maksumaksja rahaga saavutada maksimaalne tulemus. Toetame aktiivsete laevade, nende, mis on püüdnud kala viimase aasta jooksul. Mitteaktiivsete, kalda ääres seisvate laevade utiliseerimist ei toetata,“ selgitas Kevvai.

Utiliseerimistoetuse eesmärk on saavutada tasakaal püügivõimsuse ning kalavarude vahel. Toetust makstakse kalalaeva utiliseerimiseks või sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks ning toetuse määramisel lähtutakse paremusjärjestusest, mis moodustakse vähempakkumise põhimõttel.

40 protsenti Eesti tursakvoodist omava AS Ramsun juhi Vladimir Lavrešini arvates peaks rahajagamine toimuma aga teistel alustel. „Toetus tuleks jagada kõigi vahel, kes avalduse esitavad ning kui raha ei jätku, tuleks kõigile siis ka vähem jagada,“ oli Lavrešini ettepanek. See aitaks tema sõnul kalapüügilt kõrvaldada väga vanad laevad, milliste merekõlblikkuse hoidmisega nähakse suurt vaeva.

Põllumajandusministeeriumi seisukohalt ei ole toetuse eesmärk mitte vanemate kalalaevade eemaldamine kalalaevade registrist, vaid kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine.

Erinevalt eelmistest utiliseerimistoetustest peab toetuse saaja seekord loobuma riigi kasuks püügikvoodist.

Püügivõimalusest ei pea loobuma, kui taotleja esitab avalduse, millega kohustub taotluse rahuldamise korral investeerima toetuse summas vahendeid kutselise kalapüügiga tegelemiseks vajaliku püügi-, ujuv- või muu vahendi või seadme soetamiseks ning rekonstrueerimiseks.

PRIA kaudu on siiani juba makstud sada miljonit krooni 29 laeva kalapüügilt kõrvaldamise eest.

Rahvaliitlasest põllumajandusministri Ester Tuiksoo ametiajal alguse saanud toetustemaksmine sai tollal terava kriitika osaliseks, kuna paljude arvates mängisid mõned toetuse saajad tingimuste osas ministeeriumiga kokku. Nii eelistatigi 2005. aastal neid, kes soovisid muuta kalalaeva sihtotstarvet õppe, teadusuuringute või järelevalve eesmärgil.

Üheksast õppelaevast kuus roostetab täna kai ääres ning mingit õppetööd nendel ei toimu.