28. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3,2 miljardist kroonist tuli Euroopa Liidu eelarvest 2,04 miljardit krooni, millele Eesti riik lisas 1,18 miljardit. Pool Eesti makstud toetustest olid siinsed siseriiklikud toetused, ülejäänu aga Euroopa toetuste kaasfinantseerimine, teatas põllumajandusministeerium.

Eelmisel aastal oli toetuste kogusumma 2,49 miljardit krooni. Mullu kiideti heaks ligi 65 000 toetuse taotlust, mis on 2007. aastaga võrreldes tuhande võrra vähem.

Suurima osa välja makstud toetustest moodustasid mullu otsetoetused ja täiendavad otsetoetused – ligi 1,6 miljardit krooni. Enamusse toetustest panustasid raha ühiselt nii Eesti kui Euroopa Liit.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul katsub riik jätkata omapoolset põllumeest toetamist kindlasti ka tänavu ning seda hoolimata riigi raskest majanduslikust olukorrast. "Kindlasti tahame säilitada kõik maaelu arengukava omapoolsed toetused ning siseriiklikud toetused," lausus ta.

Senine praktika on ministeeriumi teatel näidanud, et põllumeestele ja maaelule antav abiraha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle andmine on ennast igati õigustanud. "Need on tõstnud Eesti põllumeeste tootmisefektiivsust ning lubavad paremini konkureerida Euroopa ametivendadega," kinnitas Seeder.

Heaks näiteks on tema sõnul investeeringutoetuste abil rekonstrueeritud laudad ja korda tegemata laudad, kus tootmisnäitajad on esimestes selgelt paremad.

Toetused välja maksnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal tõdes, et mulluse toetuste-aasta tegi eriliseks maaelu arengukava 2007-2013 programmperioodi paljude investeeringumeetmete avanemine.

"Huvi oli eriti suur mikropõllumajandusettevõtete, loomakasvatusehitiste ja maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuste ning ka noortaluniku starditoetuse vastu," rääkis ta. "Sinna laekus taotlusi eelarvetest tunduvalt suuremas mahus. See näitab, et investeeringuvajadus on põllumajandussektoris suur," lisas Hämmal.

Alanud aastaks prognoosib PRIA mullusega võrreldes investeeringutoetuste taotluste arvu kahekordistumist.