„Antud juhul seab otsetoetuste äravõtmine ühe grupi ettevõtjad selgelt ebasoodsamasse olukorda,“ rääkis Sõrmus. Arvestades tänast ettevõtluskeskkonda seab kärbe põllumajandusettevõtted suure löögi alla.
Sõrmus ütles, et toetuse saajaid kokku on umbes 18 000, tõsiseid tootmisettevõtteid on nende hulgas hinnanguliselt umbes 7000.
Sõrmus märkis, et otsetoetusi juba kärbiti eelmise eelarve kokkupanemise juures ca 280 mln krooni võrra, jäädes 500 mln krooni peale. Sõrmus selgitas, et kärbet tuleks vaadata üldises kontekstis, sest meie põllumajandustootjad tegutsevad ühisel ELi turul ühiste reeglite järgi.
„Kuna liitumislepinguga on kokku lepitud, et meie tootjad saavad kohati kordades väiksemaid toetusi kui Lääne-Euroopa põllumajandustootjad, siis siseriiklik lisamakse peaks selle vahe natuke kompenseerima, et meie tootjad vähegi suudaksid oma tootmisega konkurentsis püsida,“ rääkis Sõrmus.
Ilmselt on arusaadav, kui näiteks su naabrile makstakse 1000 krooni toetust ja sulle ei maksta midagi, kuigi toetuste suurusjärgud on küll teised, aga sel juhul on sul väga raske konkureerida oma toodanguga tema vastu, näitlikustas Sõrmus.
„Mitte et me oleksime suured toetuste fännid, vaid see on lihtne turumajandusloogika. Me ei saa alustada oma tootjate karistamisest. Kui on soov põllumajandusetoetusi muuta, peame muutma nii-öelda Euroopa Liidu süsteemi,“ toonitas Sõrmus.