3. veebruar 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

PRIA: meil pole enam kärpekohti

Meie töömaht kasvab sel aastal võrreldes mullusega 2,17 korda, samas jäävad tegevuskulud eelmisele aastale juba alla, rääkis PRIA peadirektor Jaan Kallas järjekordsest kulutuste piiramise nõudest.

Valitsus otsustas möödunud nädala lõpus ametiasutuste kulusid piirata, kokku tuleb hoida 1/6 võrra. "Ausalt öeldes paneb see PRIA tegevuse väga suure pinge alla. EL toetuste ärakasutamine on olnud siiani valitsuse prioriteediks, mis on üldist majanduse olukorda vaadates äärmiselt mõistlik lähenemine," kommenteeris Kallas.

"Sisuliselt saab PRIAt praegu võrrelda paljundusmasinaga, sest iga PRIA tegevuse ülalhoidmiseks minev kroon toob riiki tagasi mitukümmend toetuskrooni," lisas ta.

"Samas töötab PRIA juba praegu võimete piiril või pisut üle selle ja täiendavatest tegevuskulu kärbetest ei ole ausalt öeldes enam võimalik rääkida," tõdes peadirektor.

Kallas rääkis, et meie töömaht kasvab sel aastal võrreldes möödunuga 2,17 korda, samas tegevuskulu on juba väiksem kui mullu. Kui paljud ärimaailma juhid räägivad täna, et ka avalik sektor peab sarnaselt neile kulusid kokku tõmbama, siis kui nemad oleks sarnases olukorras, kus tellimuste maht ja töö hulk kasvab, ei oleks ju mõeldav inimeste koondamine, palkade massiline vähendamine, osaline tööaeg või mõni muu säästulahendus.

"Ja me ei saa ära unustada ka seda, et PRIA on Euroopa Komisjoni poolt akrediteeritud makseagentuur, meil peavad olema teatud hulk tasemel tööjõudu, teatud tehniline baas, vajalikud IT süsteemid jms. Nendele tingimustele vastamine on üldse eelduseks toetusrahadeks minevate miljardite sektorisse suunamisel," sõnas ta.

"Me kõigume juba praegu akrediteerimistingimuste serva peal ning iga järgnev kärbe selliste töömahtude suurenemise juures seab tegelikult tõsiselt ohtu kogu maaelu arenguks minevate toetuste ärakasutamise. Näiteid, kus makseagentuuri alarahastamine on toonud kaasa kümnetesse ja sadadesse miljonitesse ulatuvaid trahve, on teistest liikmesriikidest tuua mitmeid. Võimalust, et pigistame kuskil silma kinni, jätame mõned asjad kontrollimata vms sisuliselt ei ole, need tingimused on samuti seatud Euroopa Komisjoni poolt," rääkis Kallas.

"Kõike seda arvesse võttes ei näe ma ausalt öeldes enam kohta kärpimiseks ja seetõttu ei ole me veel ka tõsiselt arutanud võimalikke kärpekohti. Olukorras, kus toetusmeetmete arv ja maht suureneb ning samas on tõsine surve menetlusperioodide lühendamisele, tähendab iga järgnev kärbe sisuliselt mingite toetusmeetmete ärajätmist, kuid see seab kümned tuhanded toetusesaajad väga raskesse olukorda," ütles ta.

"Ja tegelikult on samas olukorras ju ka teised asutused, kes tegelevad eurotoetuste administreerimisega (EAS, KIK, Innove jne) ning selliste „paljundusmasinate“ töövõime kärpimine tuleb kümneid kordi valusamana lõpuks tagasi," nentis Kallas.

"Kütuseta ei tööta ju ükski masin ning perpetum mobilet pole ka avalikus sektoris olemas," lisas ta.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960