14. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Teised riigid tegid analoogse paketi ära kolm kuud tagasi, kus selle järele oli kõige kisendavam vajadus. Nüüdseks on lihtsalt nii mõnedki ettevõtted juba pillid kotti pannud. Neid otsuseid tuleks lihtsalt kiiremini teha. Koalitsioonis piilutakse vastastiku kummalegi poole. Kui ka õige otsus on laual, siis jälgitakse, missugune erakond saab punkti kirja. Nüüd tehakse arvatavasti kõik, et jumala eest Juhan Parts ei saaks punkti kirja," rääkis Kilk.

Kilgi sõnul ei maksa paketi abipaketiks nimetada.

"Riik ei pane ju sisse sentigi ja sellega ei maksta mingeid kahjumeid kinni," selgitas ta.

"See on ikka toetus- või elavdamispakett nendele, kes jaksavad müüa."

"Küsimus on ekspordi toetamises. Kui soomlased müüvad mingit analoogset kaupa rootslastele, siis soomlased on selle paketi vastu võtnud ja nende riik seda eksporti garanteerib ja Eesti ei garanteeri, siis me jääme tehingust ilma," näitlikustas Kilk.

Samas kardab ärimees, et neid ettevõtteid pole palju, kes sellest paketis abi saavad.

Üks parimaid asju paketi juures on Kilgi sõnul võimalus saada Euroopa Investeerimispangalt odavat laenuraha.

"See 800 miljonit tuleb ikka väga odavalt kätte. See turgutab."