14. juuli 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on kahe otsaga asi. Kui teravilja koristusilm on samasugune nagu eelmisel aastal, siis juhtub katastroof,“ kommenteeris Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra oma kevadist ennustust.

Kõige halvemas seisus on Sõrra sõnul endiselt piimatootjad, kes peavad piimaliitrile krooni peale maksma.

„Väga hädas on need, kes on investeerinud suurematesse lautadesse ja nüüd on hädas piima hinna pärast,“ lisas Sõrra. Põllumehed hakkasid agaralt investeerima pärast 2007. aastat, mis oli saagi kõrgaeg. 2008. aastal alandas vihmane ilm tunduvalt vilja kvaliteeti ning pool toiduviljast osteti sisse teistest riikidest.

Selle aasta olukorda võib pehmendada vaid hea teravilja-aasta. Sõrra hinnangul on kevad ja suvi viljasaagile head olnud ning ka Brüsselist ikaldust ei ennustata. Sõrra sõnul võib prognoosida paariprotsendilist toodangu kasvu.

Kui aga terves Euroopas tuleb hea vilja-aasta, langeb Eestis teravilja hind. Lõunapoolsed riigid juba koristavad saaki. Mahukaima toodanguga Venemaa, Ukraina ja Kasahstan korjavad vilja kokku kuu aja jooksul.

Statistikaameti andmetel vähenes 2008. aasta viljasaak võrreldes tunamullusega 2 protsendi võrra. Kõige rohkem kannas eelmisel aastal teravilja kvaliteet, mistõttu vähenes kodumaise vilja kasutamine saia-ja leivatootmises 40 protsendi võrra.