9. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna riigikogus kolmandale lugemisele tulev järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette eraldada PRIA-le 4,496 miljardit krooni. "Need ligi neli ja pool miljardit krooni on ikka ette nähtud toetuste taotlejatele ning PRIA tagab nende sujuva ja õiguspärase vahendamise," märkis Kallas.

"On selge, et põllumeeste olukord on praegu väga keeruline ning meil on hea meel näha, et maamajanduse turgutamine ja maapiirkondade elukeskkonna arendamine on olnud valitsuse prioriteet," rääkis ta.

Kallase kinnitusel vähenevad PRIA majanduskulud järgmisel aastal sarnaselt kõigile teistele riigiasutustele. "Sel aastal olid need pisut alla kolme protsendi meie menetletavate toetuste eelarvest ning sellega oleme ilmselt juba praegu kõige efektiivsem makseagentuur terves Euroopas," sõnas ta.

"Riigi seisukohast oleme nagu paljundusmasin – paned ühe krooni sisse ja 33 tuleb välja," kinnistas PRIA juht.

Samas nentis Kallas, et eelarve vähenemine teeb PRIA elu tegelikult väga keeruliseks arvestades järgmisel aastal toimuvat hüppelist töömahu kasvu. "Avame üle kümne täiesti uue toetusmeetme, lisaks näeme ette mitmete toetuste mahu suurenemist," selgitas ta. Kokku menetleme järgmisel aastal 73 erinevat toetusmeedet ning ootame ligi 75 000 taotlust, lisas ta.

Kallase sõnul soosib üldine olukord majanduses ka igasuguste halvas mõttes nupumeeste aktiviseerumist, mis omakorda tähendab neile täiendavat tööd võimalike pettuste ennetamiseks ja avastamiseks.

"Aga meil ei ole võimalik teha järeleandmisi oma töö kvaliteedis või mahus, sest need on väga täpselt kirjas Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud makseagentuuri krediteerimistingimustes," seletas ta. "Nende eiramine tooks kaasa juba kümnetesse või sadadesse miljonitesse ulatuvaid nõudeid ELi poolt – selliseid näiteid on mitmetest riikidest praeguseks juba küllaga –, kuid meie seda kindlasti endale ja Eesti riigile lubada ei saa," rääkis Kallas.

PRIA saab suure osa toetusrahadest erinevatest Euroopa Liidu toetusfondidest, millele lisandub erinevas mahus ka Eesti riigi poolne finantseering, lisaks on ka mitmeid puhtalt siseriiklikke toetusi.