12. jaanuar 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võsatoetus nörritab talunikke

Avanev võimalus toetada energiavõsa kasvatamist ühtse pindalatoetuse rahadest on ajanud talumehed tagajalgadele – meetmes nähakse ohtu, et head põllumaad võidakse hakata hõlptulu saamiseks istutama näiteks pajuvõsa täis.

Põllumajandusministeerium ei usu plahvatuslikku võsakasvatamist, sest viimase kolme aasta jooksul on energiavõsa kasvatamiseks täiendavat toetust taodelnud vaid üks Harjumaa talunik ja sedagi vaid 1,1 hektari maa kohta.

Kui seni oli võimalik energiavõsa kasvatamiseks lisaks ühtsele pindalatoetusele taotleda täiendavat energiakultuuri kasvatamise toetust, siis tänavu hakatakse võsakasvatamist vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele toetama ühtse pindalatoetuse raames. Põllumajandusministeerium peab lähiajal otsustama, millised energiakultuurid lähevad toetatavate alla. EN on kirjutanud ette vaid seda, et tegu peab olema 15aastase raieringiga madalmetsaga.

Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku kinnitusel on ministeerium saanud põllumajandusorganisatsioonidelt kümmekond arvamuskirja, milles suhtutakse eranditult negatiivselt energiavõsa toetuse lisamisse ühtsesse pindalatoetusesse.

Nii näiteks on Eesti põllumeeste keskliit seisukohal, et energiavõsa ei tohiks kasvatada heas põllumajanduslikus korras oleval maal, kus on toimivad kuivendus- ja niisutussüsteemid. Keskliidu arvates on Eestis piisavalt vaba maad ehk põllumajanduslikust kasutusest välja olevat maad, millel energiavõsa kasvatada.

Keskliit leiab, et energiavõsa kasvatamist ei peaks toetama põllumajanduslikule tootmisele orienteeritud ressurssidest. „Biomassi saamine võsast on suhteliselt vähe kulusid nõudev tegevus ja energiaturu atraktiivsuse kasvuga võib võsastumine plahvatuslikult kasvada,“ hoiatas põllumeeste keskliit. „Lisaks riivab praktiliselt olematute kuludega tegevuse toetamine sügavalt põllumeeste õiglustunnet. Praegu toimiv süsteem, mille järgi toetuste kontekstis koheldakse põllumajandussaaduste tootmist sarnaselt heintaimede hooldusniitmisega, on äärmiselt arusaamatu ning ebaõiglane. Nüüd on sellele lisandumas ka energiavõsa toetamine.“

Mai Talviku sõnul ei usu nad energiavõsa plahvatuslikku kasvatamisse. „Kui meil oli selleks spetsiaalne lisatoetus, siis tormi ei joostud, ja ka Euroopas tehtud analüüsid näitavad, et energiavõsa kasvatamine pole kasumlik,“ ütles Talvik ning lisas, et põllumajandusministeerium otsustab ilmselt jaanuari lõpus, millised on need puuliigid, mida tohib maatükil kasvatada, et ühtse pindalatoetuse saamise õigus edasi kestaks.

 

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960