Autor: Ain Alvela • 21. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuni eelmise aasta oktoobrikuuni Eestis Case IH traktoreid esindanud Uhtna Talutehnika sai õige majanduskriisi maitse suhu juba läinud aasta keskel, kui pank esimest korda laovaru madala käibenumbri peale häält tõstis.

Ettevõtte laovaru põhiline kreeditor Swedbank eeldas nimelt, et Uhtna mehed müüksid lattu kogutud tehnikat kiiremini ja vähendaksid jõudsalt jääki. Tookord saadi veel kokkuleppele, pandi eeldatav müügitempo paberile ja lahkuti n-ö sõpradena. Müüki aga panga tahtmist mööda sujuma ei saadudki, kuni läinud aasta oktoobris otsustasid Uhtna Talutehnika omanikud alustada ettevõtte sundlõpetamise.

Kummaline, kuid just Case IH traktorite müük on Eestis läbi viimase kolme aasta olnud üks stabiilsemaid, vältides ka teisi diilereid mullu tabanud järsku kukkumist – 2007. aastal registreeris ARK 42, tunamullu 50 ja eelmisel aastal 49 seda marki põllutraktorit. Konkurentide seas oldi ta nende tulemustega vastavalt 6., 5.–6. ja 1. kohal. Tõsi, ligi poolesajast 2009. aastal kaubaks läinud Case IHst õnnestus Uhtnal endal müüa vaid 30, ülejäänu realiseeris Swedbank, kusjuures väidetavalt oma 40% tavapärasest salongihinnast odavamalt.

Uhtna Talutehnika juhatuse liige ja üks osanikest Urmas Põdra, kel saatuse tahtel tuleb nüüd tegeleda oma 17 aastat edukalt kestnud firma likvideerimisega, on säärastest jõuvõtetest ilmselgelt nördinud, kuid püüab meelepaha varjata. Ta ei tea praegu, millega kogu lugu lõppeb, sest võlgade laekumisest ja panga otsusest sõltub, kas ettevõte hääbub lihtsalt ajalootolmu või tuleb alustada pankrotiprotsessi. „Sarnaseid juhtumeid tuleb järjest juurde, ma ei tea küll, kas ka otseselt meie valdkonnas, aga üldiselt,“ nentis Põdra. „Eks see ole aja märk – veel 2008. aasta lõpus andsid pangad suhteliselt lihtsalt laenu, kuigi kriis oli juba õhus. Paar kuud läks mööda ja nende laenupoliitika muutus kardinaalselt. Ma usun, et aasta-pooleteise pärast muutub laenusaamine taas lihtsaks jne.“

Swedbank teatas pressiesindaja Mart Siilivase vahendusel, et ei saa kommenteerida ühte klienti puudutavaid küsimusi, kuivõrd kliendi kohta käiv info on kaitstud pangasaladusega. „Püüdsime koostöös kliendiga leida mõlemat osapoolt rahuldavat lahendust, kuid kahjuks ei leitud juhtkonna ja omanikega võimalust ettevõtte restruktureerimiseks viisil, mis tagaks selle jätkusuutlikkuse," vahendas Siilivask.

Swedbank kinnitas, et soovitas 2008. aasta lõpus kõigil koostööpartneritest masinate müüjatel uuele aastale vastu minnes mitte suurendada laojääke ning otsida võimalusi laoseisu korrigeerimiseks. Tagantjärele on pank seisukohal, et nõnda talitanud ettevõtted suutsid möödunud raske aasta kuidagi üle elada.

Roosiline ei ole teistegi masinamüüjate seis. Nii on ka soomlaste Konekesko OY-le kuuluv, tunamullu 35 miljoni krooni suurust kahjumit kannatanud AS Konekesko Eesti jõudsalt laojääki vähendanud ja osa kauplusi maha müünud, kuigi varem omas just Konekesko eelkäija Kesko Agro Eesti üht suurimat põllumasinate n-ö platsivaru Massey Fergusoni traktorite jm tehnika näol.

Põdra hinnangul tabasid põllumeest järjepannu kõik võimalikud hädad – liigniiskusest tingitud ikaldus, piima ja teravilja kokkuostuhinna järsk kukkumine ja lõpuks ka üleilmne majanduskriis – sellepärast paljud praegu omadega puntras ongi. Sellegipoolest ta ei usu, et Eestimaa põllumees oleks ennast lõhki laenanud.

„Vajadus investeeringute järele on maamajanduses jätkuvalt suur,“ ütles Põdra. „Aga need talunikud, kes endale aastatel 2007–2008 ehitusbuumi ja kalli laenuraha ajal näiteks lauda koos tehnikaga katuse alla said on nüüd muidugi raskes seisus.“

New Hollandi traktoreid ja kombaine müüva ASi Tatoli juhataja Jaak Nõmmsalu ütles, et põllumajandusmasinate müügiga tegelev firma vajab krediiti laofinantseeringuks, sest teinekord tuleb hooajaliselt liisida palju masinaid korraga. Kriisi alguses oli ettevõtte laovaru liiga suur ning  SEB ja Swedbank soovisid laofinantseerimise lõpetada. Erinevalt Uhtnast jõudis Tatoli pankadega kokkuleppele.  „Paindliku kokkuleppe alusel lõpetasime laofinantseeringu,“ selgitas Nõmmsalu.

„Suuresti oleneb meie valikust, millisesse panka ettevõtjad liisingu saamiseks lähevad. Tean, et põllumeestele on liisingu poolelt hästi vastu tulnud Nordea Finance, kogemuste alusel võib öelda, et ka Pohjolan Finance püüab siinsele turule tulla," lisas ta.

Nõmmsalu hinnangul on Swedbank justkui mõõnast üle saanud, suhtub aga klientidesse konservatiivselt ja marginaalid on teistest kõrgemad. „SEB muutumise märke ei ilmuta, kuigi pangana, mille kaudu Tatoli teeb arveldusi, oleks võinud meid ehk pisut rohkem toetada. Olime sunnitud oma probleemid mujal lahendama,“ nentis ta. „Praeguseks on meie laovarud normaalses seisus ja täiendavaid vahendeid ilmselt enne kevadhooaega ei vaja.“

Nõmmsalu kinnitas, et kohati väänavad pangad mõnel põllumehel käsi päris valusalt. Ta on seisukohal, et pangad võiksid farmereid senisest rohkem usaldada, neile tuge pakkuda, raskuste tekkimise põhjuseid süvitsi analüüsida ning sel moel terad sõkaldest eraldada. Masinate ärakorjamine halvendab tema arvates nii põllumajanduse üldist olukorda kui ka pankade endi seisu.

„Mõningate pankrotistumine on aga kõigile kasuks ja eks äpud saavad ise vaevast lahti,“ lisas Nõmmsalu.

 MIS ON MIS:

AS Uhtna Talutehnika• asutatud: 1992• asukoht: Rakvere• tegevjuht: Urmas Põdra, 2009. aasta oktoobrist vastutab ettevõtte likvideerimise eest• omanikud: Urmas Põdra – 42,9%, Argo Remmel – 42,9%, Arno Kumm – 14,19%• töötajaid: 60• 2009. aasta augustis asutati masinate hoolduse ja remondi sujuvamaks korraldamiseks eraldiseisev ettevõte OÜ Agroproff. • Nüüdseks üritab Agroproff kogu Uhtna Talutehnika senist tegevust üle võtta, kõigi lepingutega ongi seda juba tehtud.• Mis saab tehnika, sh Case IH traktorite müügist, on praegu veel selgusetu.• Uhtna Talutehnika kodulehelt suunatakse kasutaja Agroprofi lehele, kus küll üleval sama tootevalik, ent juures ilutseb ka teade, et koduleht on uuendamisel.• 2008. aastal teenis Uhtna Talutehnika 168 miljoni krooni suuruse müügitulu juures ligi 1,8 miljonit krooni kasumit.

Allikas: Äripäev