4. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna kaluri kalapüügiloa alusel jaotatakse püügivõimalusi mitte püügimahu, vaid püügivahendite kaupa, siis kehtestatakse määrusega ainult Eesti räime- ja tursakvoodist kalalaeva kalapüügiloa alusel kasutatav osa.

Eesti 2010. aasta räimepüügi kogumaht on 31 007 tonni, sellest võib Liivi lahes püüda 16 809 tonni. Räime püügikvoot Läänemere keskosas vähenes 2009. aastaga võrreldes 1936 tonni võrra, kuid Liivi lahes suurenes 696 tonni võrra.

Kilupüügi kogumahuks kehtestati 43 522 tonni, kusjuures 2009. aasta maht oli 45 813 tonni. Tursapüügi kogumaht on kokku 1319 tonni, sellest võib Läänemere idaosas püüda 1148 tonni ja Läänemere lääneosas 171 tonni.

Võrreldes 2009. aastaga suurenevad tursa püügivõimalused kokku 160 tonni võrra. Lõhet on Eesti kaluritel Soome lahest võimalik püüda 1581 isendit ja Läänemere avaosast 6784 isendit. 2010. aasta Soome lahe lõhe püügivõimalused jäeti 2009. aasta tasemele, kuid Läänemere avaosa püügivõimalusi vähendati 326 isendi võrra.

Väljaspool Läänemerd kalalaeva kalapüügiloa alusel kasutatavad kalapüügivõimalused jäid samaks.

Määrusega kinnitati ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile 2010. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. Saagi määramise aluseks on Eesti ja Vene vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe ja riikidevahelise kalapüügikomisjoni otsus.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on Eestile eraldatud koha ja latika püügivõimalused väiksemad kui 2009. aastal, ahvena ja haugi kvoodid aga suurenevad. Teiste kvodeeritud liikide püügivõimalused jäävad samaks.