8. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Olen isegi mõelnud, et teistel on masuaeg, kuid meil on just kaks viimast aastat olnud head," räägib Niitvälja Tallide omanik Tõnu Tuulas.

Advokaat ja Elvise klubi president Tuulas ostis ettevõtte 2005. aastal vanalt sõbralt Jüri Ilveselt, kes jäi hoonete omanikuks.

Ettevõtjad ajavad hobuseäri armastusest hobuste vastu, mistõttu on suksud rahulolevad ja ka kliendid rahul. Viimaste aastatega on see ettevõte kenasti tulemusi kasvatanud ning suutnud kanda kinnitada ka Äripäeva gasellide ehk kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelis.

Hingega äri küljes

Kohtume koos fotograafiga Niitväljal koha juhi Einar Pilvetiga võistlusplatsi ja hobusetallide vahel. Ettevõtjad Tõnu Tuulas, Jüri Ilves, koha juht ja igapäevane katalüsaator Einar Pilvet ning töödejuhataja Tõnu on muheda olemisega ettevõtjad, kes on igati hingega oma äri küljes.

Enne, kui asume ettevõttest tõsisemalt rääkima, teeme väikse ringkäigu. Jalutades märkame koplites hobuseid eraldatult üksipäini igavlevalt muru näksimas.

"Miks hobused üksi aedades on?" küsin mina naiivses uudishimus. Ilves muheleb ja teatab: "Need on noored hobused, neil on vaja olla omaette, muidu läheb kohe konkureerimiseks."

"Golfimuru meil siin just pole, aga ristikut meil jagub," näitab Ilves ümbrust. Eemal on näha suur võistlusplats ja tallid. Ilves sai endale esimese hobuse 1990. aastal, kui ta lõpetas keskkooli. "Mul on endal praegu veel kaks talli. Kõige esimene hobune on ka veel alles," lausub ta.

Niitvälja Tallides töötab koos Pilvetiga seitse inimest.

"Niitvälja on omamoodi pretsedent. Teiste firmade käibed on kole väikesed. Üks variant on see, et nad tegutsevad läbi mitme firma. Kuid ega äriühinguna seda asja väga üleval ei hoita. Nagu põllumeeste puhul ikka…" räägib Pilvet.

"Meie siin ei tegele lihtsalt varimajandusega. Vaata kõiki Harjumaa talle, kui palju on kuskil töötajaid ja kui suur on palgakulu," lisab Jüri Ilves.

Niitvälja Tallid majandab ennast praegu ise ära, põhiline tulu saadakse hobuste ülalpidamisteenusest.

Raha ettevõttesse tagasi

"Hoonetesse on pandud poolteist miljonit ja ülejäänu eest on ostetud masinad ja seadmed," selgitab Pilvet, mille peale omanik Jüri Ilves palub kohe töödejuhatajal Tõnul uus läikiv tööriist kuurist välja ajada. "Selle masina mürakaitse on palju parem kui mõnel peenel masinal," räägib Ilves uhkelt.

Pilveti sõnul on omanikud kogu teenitud raha ka kohe ettevõttesse tagasi investeerinud. "Iga kolmas-neljas kroon, mis kliendilt saadud, on tagasi investeeritud," ütleb Pilvet. "Äriliselt on see ikkagi pigem heategevuslik projekt," arvab ta.

Oma maad ei ole

"See siin on tuleviku ettevõte. Kui need maad saab ükskord erastatud, siis saab siin hoopis teistel alustel tegutseda," märgib Tuulas.

Ettevõtjatel on ideid ja mõtteid palju, mida kõike maalapil teha saaks. Ainukeseks takistuseks ongi praegu maa erastamisega seotud küsimused.

Meeste sõnul on neile tehtud mitmeid ahvatlevaid pakkumisi mujalt. "Saksamaalt näiteks, seeniortalli tegemiseks. Aga kõik seisab maa erastamise taga," lausub Ilves ja lisab, et ühe talli juurdeehitamine aitaks käivet kahekordistada.

Lootused olid suuremad

"Eks 2005. aastal ostes oli maailmavaade ka teine. Tundus, et kõik läheb ülesmäge. See vaba aja veetmise vorm on ju kasvav trend ja mahud võiksid kasvada, kuid majanduslangus on meilegi mõjunud," ütleb Pilvet.

"Kui teile tehakse ettepanek, kas pidada hobust või osta hoopis ilus punane auto, mille te valiksite? Hind on ju üks," võrdleb Ilves.

Korraliku koolitatud hobuse väljaostuhind küünib miljonitesse kroonidesse. Ka Niitvälja Tallides on selliseid olnud.

Äkki kostub kõrvu vedurivile. "Meil on siin lausa oma rongijaam. Euroopast saab kunagi äkki otse rongiga siia," naerab Tuulas ja Pilvet lisab: "Võistlustel pidid Niitvälja hobused olema eelisolukorras, sest nad on müraga harjunud."

Hobuste heaolu ennekõike

Oleme ohutusabinõudesse investeerinud juba päris palju. Meid on inspektsioonidest kontrollimas käidud ja praegu meil pole ühtegi ettekirjutust, kinnitas Niitvälja Tallide üks omanikke Jüri Ilves.

"2005. aastal oli siin täielik korralagedus, igalt poolt võis voolu saada. Läksid pistiku juurde ja... zzzzzzz. Nüüd on ikka hoopis teine pilt," märkis Ilves, kelle sõnul selle asemel, et ehitada kohvikuid ja solaariume, tuleb esmalt ikkagi hobuste heaolule mõelda.

Mehed on kõik ka ise ratsutanud, kuid hobuste vastu suurimat kirge tunneb Jüri Ilves. "Ettevõtte juht ei pea olema ratsutaja. Mina ise olen ratsutanud, aga vähe. Jüri on see, kelle ideid on siin ellu viidud, ja temalt oleme saanud kindlust. Ta on hobustega nii kaua tegelenud. Ta on ka kõva põllumees. Tema kaer ja põhk on siin ka," rääkis Tuulas.