25. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

GASELL: Võru ühistu klient ka väiketalunik

Neliteist aastat tagasi 60 taluniku asutatud TÜH Võrumaa Masinaühistu on ilmselt kõige laialdasemat teenustepaketti pakkuv põllumajandusühistu Eestis, kusjuures teenindatakse kõiki huvilisi.

"Müüme väetist, loomasööta, mineraale ja taimekaitsevahendeid ka pisikestes kogustes, sest väiketalunikud tahavad ju samuti kuskilt soodsalt kaupa saada," toob masinaühistu tegevjuht Jaak Kahro välja ühe nende äritrumbi. "Samuti ostame kokku teravilja väikestes kogustes. Olgem ausad - ega talunikul polegi ju väikest kogust teravilja kusagile müüa," räägib ta.

Kui seni on Võrumaa Masinaühistu müüginumbrid igal aastal mühinal kasvanud, siis mullu tuli esimene tagasilöök. "Esimest korda tegutsemisaja jooksul jäime kahjumisse," nendib Kahro. "Käive kukkus, sest kliendid ostsid näiteks väetist tunduvalt vähem."

Masinaühistu loodi aprillis 1996, kui umbes 60 talunikku panid igaüks osamaksuks 4000 krooni. Selle raha eest osteti silotegemise komplekt ning sama aasta suvel alustati ühistulise tegevusega ehk ruloonsilo tootmisega. Talvel lisandus traktorite ja põllutööriistade remont. Seejärel hakati loomasöötasid ja väetiseid müüma, esialgu ühistuliikmeile, aga õige pea juba kõigile soovijaile.

Käive tuleb viljahoidlast

Kolm aastat tagasi ostis ühistu Nursis nõukogudeaegse teraviljakuivati, remontis seadmed ja kohendas hoone viljahoidlaks. "Viljakuivati teenus on kasvanud meie peamiseks käibeallikaks, sest ümbruskonnas ei ole teist suurt kuivatit," lausub Kahro. Mullu kuivatasid nad 2600 tonni vilja.

"Osa klientidest tellib meilt ainult kuivatiteenust, aga osa müüb põllult koristatud teravilja meile ja meie müüme kuivatatud vilja edasi kokkuostjatele," räägib Kahro. "Talumehed saavad meilt kevadel väetise ja muu vajaliku ning sügisel pärast vilja maha müümist teeme tasaarvelduse."

Kahro sõnul on tänavu saak kasinam. "Samas on teravilja hind tänavu umbes kaks korda tõusnud ja see peaks teraviljakasvatajal korvama väiksema saagi," seletab Kahro. "Meil kui vilja edasimüüjal on aga tänavu peamurdmist rohkem olnud, sest suured kokkuostjad hakkasid kevadel hindu fikseerima. Nii et me peame siin olema justkui börsimaaklerid ja ennustama tuleviku hinnataset."

Vastseliina vallas FIEna tegutsev Aare Kunnus astus Võrumaa Masinaühistu liikmeks eelmisel aastal ja valiti tegusa põllumehena kohe ka ühistu juhatusse. Kunnusel on teravilja ja rapsi all umbes 60 hektarit.

Ühistu liikmeile võlgu

"Ühistuliige saab väetiseid, taimekaitsevahendeid ja muud soodsamalt," põhjendab Kunnus, miks ta otsustas ühistuga liituda. "Samas on mul eelmise aasta viljarahagi veel natuke saamata. Eks ma mõistan ühistu olukorda, sest neil endil on palju võlglasi ja nii see võlaring suureneb."

Kunnus võla tõttu ühistust välja astuda ei kavatse, ent on tänavu hakanud ise agaramalt otsima võimalusi, kuidas saaks teravilja soodsamalt müüa. "Kui ma korraga autokoormat täis ei saa, siis müün vilja ühistule," tutvustab Kunnus oma müügitaktikat. "Kui saan aga kuivatatud vilja koorma jagu kokku, vean selle ise kokkuostjani ja müün maha," lisab ta.

Talunik: ühistu annab väetise intressivabalt

Nende pakutud hind rahuldab, pealegi pääsen ma tülikast kuivatiteenuse otsimisest ning kuivatatud vilja veost, põhjendab Vastseliina talunik Peeter Ruuda, miks ta on aastaid müünud teravilja Võrumaa Masinaühistule.

"Ja mis peamine - kevadel saan neilt vajalikud väetised ja taimekaitsevahendid liisingu peale ja liising on intressivaba," rõhutab Ruuda. "Tasun oma võla siis, kui PRIA jõulude ajal hakkab toetuseid välja maksma. Siis teeme ühistuga tasaarvelduse - nemad maksavad mulle müüdud vilja eest ja mina väetiste, kuivatiteenuse ja muu eest. Selline süsteem sobib mulle väga," selgitab Ruuda.

Ta tunnistab, et pole tegelikult ise masinaühistu liige, kuid kuna on olnud nende pikaaegne klient, siis suhtutakse temasse justkui ühistu liikmesse. Tänavu on Ruudal teravilja all 110 hektarit.

Üheksa tundi traktori roolis

Eelmise nädala neljapäeva pärastlõuna. Võrumaa Masinaühistu kuivatioperaatoril Jaanus Jaaskal on käed-jalad tööd täis: kõigepealt tuleb tal tõstukiga üks suur veoauto kast ja järelkäru kuivatatud viljaga täita ning alles seejärel saab ta vastu võtta 30 kilomeetri kauguselt Vastseliinast traktoriga kohale kärutatud vilja.

Traktorist Lembit Hannil on aega oodata küll, sest täna tal rohkem reise plaanis teha pole. "Eile tegin kolm reisi ja siis olin õhtul täitsa läbi," tunnistab Hanni ja täpsustab, et traktoriga Vastseliinast Nursisse ja tagasi sõita kulub kolm tundi. "Seega olin eile üheksa tundi ratastel, pluss kaalumisele ja vilja mahakallamisele kuluv aeg," märgib ta.

Aga sovhoosiaegne traktorist, juba aastaid töötu Hanni ei nurise ja teeb rõõmuga juhuotsi, seda enam, kui teda kutsub appi omakandimees ja hea tuttav Peeter Ruuda.

Viljaveoks pole autot vaja

Ruuda ise lisab hiljem, et praegu, viljavarumise tippajal on ta peamiselt kombaini roolis ning ei saa kallist tööaega raisata traktoriga Nursile törtsutamiseks. "Palkan selleks lisatööjõudu," lausub Ruuda. "Samas ei näe ma viljaveo tarbeks mõtet autot soetada, sest traktor ajab asja ära," lisab Vastseliina talunik.

Kommentaar

Helir-Valdor Seederpõllumajandusminister

Põllumajanduses on ühistegevuse arendamine praeguses majandusolukorras hädavajalik, võib öelda, et suisa eluliselt tähtis. Seetõttu tuleb olemasolevaid ja hästi toimivaid ühistuid tunnustada ning teistele eeskujuks tuua. Võrumaa Masinaühistu on üks Eesti esimesi tulundusühistuid, mis on laiendanud oma tegevust vastavalt liikmete vajadustele ning aidanud oma piirkonna põllumeestel otstarbekamalt majandada ja püsima jääda.

Kahjuks on Eestis siiani veel liiga palju neid, kes seostavad majanduslikku ühistegevust põllumajanduses nõukogudeaegse kolhoosikorraga. Elu on näidanud, et kahetsusväärselt tihti peetakse paremaks isikliku, pahatihti odava ja igivana tehnika soetamist koduõuele, selle asemel et koostööd teha. Raskustesse sattudes eelistatakse oma tegevus lõpetada kui koostööd teha. Et põllumajanduses uue kvaliteedini jõuda, tuleb seda suhtumist muuta ja minevikukompleksidest vabaneda.

Et majanduslik ühistegevus vilja kannaks, peab lisaks pealehakkajatest ettevõtjatele olema ka seadusandluse näol soodne pinnas ühistute loomiseks ja tegutsemiseks. Põllumajandusministeerium on töötanud välja mitmeid tootjate ühistegevuse ergutamisele suunatud meetmeid. Meie ettepanekul on näiteks muudetud hoiu-laenuühistu seadust, mis muudab ühistulise panganduse efektiivsemaks ja paindlikumaks.

mis on mis?

TÜH Võrumaa Masinaühistuasutatud 15.03.1993

ühendab 60 Võrumaa talunikkuasub Rõuge vallas Nursi külastegevusalad: seemnete, söödasegude, väetiste, taimekaitsevahendite, heinapressinööri ja elektrikarjuste varuosade müük, teravilja kuivatus, põllutöömasinate ja haagiste remont, põllumajandusteenuste (künd, maaharimine, heinaseemne külv, heina niitmine, ruloonheina ja -silo tegemine, teravilja puhtimine) osutaminetegevjuht Jaak Kahrojuhatuse liikmed: Janek Mustimaa (esimees), Jaak Kahro, Urmas Kukk, Aare Kunnus, Ever Pindmaatöötajate arv: 9olnud 3 korda Gaselli TOPis (2003 - 371. koht, 2007 - 126. koht ja 2008 - 233. koht) ning 3 korda Võrumaa TOPis (2004 - 23. koht, 2005 - 60. koht ja 2008 - 30. koht)eelmiste perioodide jaotamata kasum 1,7 miljonit kroonisai 2009. aastal PRIA-lt nn maaelu mitmekesistamise toetust 0,5 miljonit krooni, mille eest ostis rullpressi ja traktori

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960