Alo Lillepea: Tahaksin ise hukka läinud Väätsa Agro korda teha

Veel mõni aasta tagasi jooksid investorid Eesti ühele suuremale piimatootjale Väätsa Agrole tormi. Võitjana väljus skeemimeister Alo Lillepea, kel aga tegelikult polnud raha ettevõtte ostmiseks.

Praeguseks on Väätsa Agro sisuliselt pankrotis ja Lillepead saadab ettevõtte tühjakskantimise kahtlus. Ta kinnitab, et on küll ettevõtteid tapnud, kuid Väätsa Agro ei kuulu nende ettevõtete hulka. Ühtegi krooni pole ta skeemitades sellest ettevõttest oma tasku pannud. Ta on nõus selgitama, miks edukas ettevõte tema juhtimisel raskustesse sattus.

Viis aastat tagasi tiirles Väätsa Agro ümber kolm huvigruppi. Üks oli Joakim Heleniuse Trigon Capital, teine Lillepea ja investeerimispanga Gild omanduses olnud OÜ Urbanfors ning kolmas OÜ Windmühle ehk ettevõtte praeguse juhi Tiit Tuuleveski poeg Tanel Tuuleveski.

Helenius ostis ära Väätsa Agro eksjuhi Tiit Tanneri osaluse, mis oli ligi 9 protsenti. Alo Lillepea otsustas vastukäiguna kasutada ära, et tema isa oli Väätsa Agros osanik. "Sain tema kaudu kasutada eelisostuõigust ja soovisin seda juppi endale. See polnud aga niisama lihtne, eelisostuõigusele ihusid hammast ka toonased suuromanikud Liebergid ja Toomas Hirbaum. Tekkis vaidlus ja Heleniuse osaluse sain ma kätte alles siis, kui Liebergid ja teised olid otsustanud enda osalused müüa," meenutab Lillepea.

Harles Liiv etendas printsi valgel hobusel

Lillepea asus aktiivselt pisiomanikelt aktsiaid ostma. Väätsa Agrol oli siis üle 300 omaniku, enamiku osalus jäi alla protsendi.

Lillepea sõnul ostis ta väikeomanikelt aktsiaid hinnaga 3,5-3,7 krooni aktsia eest. "Vedasime väikeaktsionäre bussiga Tallinnasse. Näiteks viljakuivatist tuli vatijopega mees, kellel oli oma osakute eest saada pool miljonit krooni ja see oli tema jaoks ennekuulmatu. Tema nägi notaris lifti esimest korda elus ega tahtnud sinna sisse minna, läksime trepist. Joodikute raha andsime naistele. Kõik see oli hästi põnev kogemus," meenutab Lillepea.

Väätsa Agro praeguse juhi ja endise väikeomaniku Tiit Tuuleveski sõnade kohaselt olid ettevõtte toonased suuromanikud eesotsas Liebergidega alguses osaluse müügi vastu. Kui nad said aga aru, et neil ei õnnestu ettevõtte üle kontrolli saavutada, siis otsustasid nad aktsiad müüa.

Lillepea meenutas, et temaga samal ajal ostis millegipärast imeväikse jupi Väätsa Agros ka osaühing Windmühle (tõlkes tuuleveski - toim). "Windmühle omanik Tanel Tuuleveski saabus peagi minu juurde ja ütles, et mina küll Väätsa Agros kontrolli ei saa ja pigem saab selle tema," räägib Lillepea.

"Ja siis me tegime nii… Mõtlesime, et kes kurat võiks olla see nii-öelda prints valgel hobusel, kes läheb ja ütleb Liebergidele ja Tuuleveski Tanelile, et tahab nende osalused ära osta. Otsustasime, et saadame tol ajal laitmatu renomeega Bulgaaria superkinnisvarafondi omava Harles Liivi," lausub Lillepea.

Samal ajal, kui Lillepea ostis välja pisiaktsionäre, astus Lillepeaga kokkumängiv Harles Liiv sisse teisest uksest ja tegi ettepaneku, et ostab välja suuraktsionärid, väites seejuures, et tegutseb Lillepea vastasena ja üritab vältida ettevõttes kontrolli sattumist Lillepea kätte.

"Hind, mille Harles Liebergide ja teistega kokku leppis, oli 5,3-5,5 krooni aktsia kohta ehk tunduvalt rohkem, kui oma osaluste eest said pisiaktsionärid," väidab Lillepea ja kinnitab, et ta ostis suuromanike 65%se osaluse Swedbankist ja Hanseatic Capitalist saadud laenuga, tehingute summa oli kokku 86 miljonit krooni.

Müüjad ei taha tehingu hinda avalikustada

Üks müüjatest Tiit Tuuleveski hakkab Lillepea välja öeldud hinda kuuldes telefonis naerma ja kinnitab, et las see jääb Lillepea südametunnistusele. Aktsiate eest saadud hinda ta aga keeldub avalikustamast, kuna osaluse müünud endised suuremad omanikud leppisid omavahel kokku, et hinda välja ei öelda.

Lillepea lööb osaluse hinnast rääkides lauale oma tugevaima trumbi - Swedbanki ja Hanseaticuga sõlmitud laenulepingud ning suuromanikega sõlmitud aktsiate ostulepingu. Nendest ilmneb, et laenatud raha läks endistelt omanikelt osaluse ostmiseks.

"Täna küsib Tuuleveski, kuhu kadus sada miljonit, ja ma ei heida talle seda ette. Samas oli ta ise üks neist, kes selle raha endale sai. Konks on selles, et tegemist on pisikese külaga ja väiksemad aktsionärid müüsid enda osaluse tunduvalt odavamalt ja kuidas neile pärast otsa vaadata?" selgitab Lillepea, miks osa Väätsa Agro omanikke ei taha aktsiate eest saadud hinda avalikustada.

Põllumajandus oli rahastajate üks lemmikuid

"Struktuur aktsiate ostuks oli selline, et Urbanfors ehk Gild ja meie Q Varaga käisime välja 44 miljonit krooni, mis läks Heleniuse ja pisiaktsionäride osaluste soetamiseks. Windmühle jaoks meil enam raha polnud ja võtsime laenu Swedbankist ja Hanseatic Capitalist. Swedbank andis 3 miljonit eurot (47 mln kr - toim) ja Hanseatic Capital 2,5 miljonit eurot (39 mln kr)," selgitab Lillepea. Lisaks refinantseeris Swedbank Väätsa Agro senised laenud SEB ees.

"Põhjus, miks Swedbank ja Hanseatic Väätsa Agro väljaostmiseks kopsaka laenu andsid, oli lihtne - põllumajandus oli siis nii kuum, et kõik tahtsid sellesse ärisse tulla, ja laenu saada oli imelihtne. Keegi ei uskunud, et piima hind kukub 3.50 peale, hinnaks usuti olevat 6.50," räägib Lillepea.

Võimalike riskide maandamiseks esitab aga Swedbank Lillepeale ja Gildile tingimuse, et kui osalused saavad ostetud, siis tõstetakse kogu laen Väätsa Agrosse ümber ehk omanikfirma Urbanfors ja Väätsa Agro ühinevad. Ühinemist aga ei toimunud.

Põhjus, miks Väätsa Agro jäi eraldi, oli selles, et ettevõttel ei läinud sellel ajal enam kuigi hästi, oldi jooksvas kahjumis, ning kahe bilansi liitmine oleks kaotanud Väätsa Agro omakapitali, selgitab Lillepea. Alles oleks jäänud laen Swedbankilt ja Hanseaticult, kadunud oleks omakapital ning nõue Urbanforsi vastu, sest nad olid ema ja tütar. Ettevõte oleks tulnud pärast sellist sammu bilanssi vaadates sisuliselt likvideerida, lisab ta.

Väätsa Agro on rahastajate tüli ohver

Edasi tekkis doominoefekt. Lillepeal tekkisid probleemid Q Varas olevate Gildi antud laenudega. Võla tõttu nõudis Gild endale kogu Urbanforsi ning lõi Lillepead Väätsa Agrost minema ja haaras kontrolli enda kätte.

"Meil oli tollel hetkel just käimas Väätsa Agro viimine Stockholmi alternatiivbörsile, lõpusirgel olime. Igatahes, meid löödi minema ja asi läks Gildi kätte," meenutab Lillepea. Ta lisab: "Tragikoomiline on see, mis juhtus edasi. Enam ei oma Gild ühtegi aktsiat, sest aktsiad olid panditud Hanseatic Capitalile, kes võttis need üle, kui Väätsa Agro ei suutnud enam laenu teenindada. Enne börsiplaanide realiseerumist tuli Lehmani krahh, listimised lõppesid ja kogu üritus muutus lühiajaliselt lootusetuks."

Kuid see polnud Lillepea sõnul veel kõik, piima hind langes, samas kui sisendi ehk sööda hind tõusis. Väätsa Agro rahavoog muutus negatiivseks ja polnud pääsu saneerimisest.

"Saneerimisel tekkis uus konflikt, Swedbank tahab Väätsa Agro pankrotti ja Hanseatic mitte," kirjeldab praeguseks Väätsa Agro võlausaldajate vahel tekkinud konflikti põhjuseid Lillepea.

"Väätsa Agro saaks teha praegugi väga heaks rahamasinaks. Ma tahaksin ise selle ettevõtte korda teha, aga ma ei saa," ütleb Lillepea.

Lillepea: Väätsa Agro lehmad annavad vähe piima

Lillepea hinnangul on Väätsal ainult üks fundamentaalne probleem. Lehmad peaksid rohkem piima andma. Ta teab ka rääkida, et Väätsa Agro eest pakutakse praegu 100 miljonit krooni.

"Paraku on ettevõte saneerimise puntras ja keegi rootslane tuleb ja ütleb, et õige on teenindada laen läbi pankrotiprotsessi. Mul on talle ainult üks küsimus. Kas ta teab, kus on Väätsa Agro traktorid? Need on SEB liisingus. Kogu Väätsa Agro uus tehnika on SEB liisingus, SEB tuleb võtab oma traktorid ja sõidab minema ning lehmad surevad ära. Siis see rootslane tervendab seda majapidamist nagu "spetsialist"," põrutab Lillepea.

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Uudised