Pullid pritsivad jõukust

Kui eelmisel aastal tõi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule jõukust lisaks pullisperma müügile koduturul ka tõuloomade vahendamine Euroopasse, siis tänavu on müügihitiks kujunemas lihapullide müük moslemiriiki Türki.

Vastab Raplamaa TOPis 2. kohale tulnud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko:

Kes on teie ühistu liikmed?
Oleme veisekasvatajaid esindav aretusorganisatsioon. Liikmed on piimaveiste ja lihaveiste kasvatajad Eestis. Meie liikmete arv on umbes 1500.  

Kas liikmeiks on ka ühelehmapidajad?
Umbes 90 protsendi ulatuses on vähemalt viie lehma pidajad. Sest ühe-kahe lehma pidajale ei suuda ühistu nii palju pakkuda.

Mida ühistu oma liikmetele pakub?
Oleme ainus ettevõte Eestis, mis toodab veise spermat. Ühistu liikmed ostavad meilt aretusmaterjali. Oluline on ka tõuloomade müük ja vahendamine. Nii siseturul kui ka välisriikidesse. Täna on hästi aktuaalseks muutunud just müük kolmandatesse riikidesse. Näiteks Türgisse, kuhu enamik Euroopa Liidu riikidest loomi üldse müüa ei saa.

Miks?
Piiranguks on hullulehmataud, mis 1990. aastatel lääneriikides möllas. Türgi on jätkuvalt hoidnud nende riikide loomade suhtes oma piiri suletuna. Eesti oli esimene Euroopa riik, kes sai selle aasta maist õiguse müüa Türgisse tõuloomi. Septembrist on meil Türgiga veel üks diil – moslemiriik hakkas ostma Eestist ka lihapulle.

Mullu tõusis teil kasum 1,8 korda. Mis tõusu taga oli?
Põhiliselt ikka tõuloomade müük. Eelmisel aastal müüsime kokku ligi 1500 tõumullikat. Enamik neist läks Maltale. Võrreldes muu Euroopaga maksti Maltal looma kohta 2000–3000 krooni rohkem. Ka tänavu läheksid tõuloomad hästi kaubaks, aga meil pole neid nii palju pakkuda, sest kuna piimahinnad on Eestis tõusnud, müüvad piimatootjad tõuloomi vähem. Tõuloomade müügi kompenseerib tänavu ilmselt lihaveiste müük.

Kui palju tõuloomade müük andis mullu protsentuaalselt käibest?
Ligi 60%. Lisaks aretusmaterjali ehk sperma tootmisele on meil ka muud teenused. Näiteks tõuraamatu pidamine, samuti korraldame loomanäitusi ja -konkursse ning teeme farmeritele õppepäevi ja seminare.

Teie kõige tähtsamad tootmisvahendid on ikka pullid?
Pullid, jah. Neid on meil praegu kokku 212. Kõige vanemad pullid on üle kümne aastased, aga meil on siin ka kuuajased vasikad. Need ostame varakult karjadest, et neist parimad pullid kasvaksid.

Kui tihti pullid "tööd teevad"?
See oleneb tema väärtusest. Väga väärtuslikul pullil võiksime ju iga päev spermat toota lasta ja suudaksime selle sperma ka maha müüa, aga samas tuleb pullidel teatud rütmi hoida. Iga pulli jaoks on välja kujundatud individuaalne režiim, mille paneb labor paika vastavalt sellele, kuidas sagedus sperma kvaliteeti mõjutab.
Tegelikult toodame spermat aastas palju rohkem kui realiseerida õnnestub. Eesti turg on ju nii väike. Meil on ligi 600 000 spermadoosi varus, aga aastas suudame maha müüa umbes 200 000 doosi.

Kas pullispermat välja ei müü?
Vaid lähiriikidesse, Lätti ja Leetu. Sest spermaturg Euroopas on ääretult tiheda konkurentsiga.

Nii et vastupidi – ostate väärtuslikku spermat hoopis sisse?
Jah, sest aretusmaterjali tuleb uuendada. Ostame Kanadast ja USAst ka embrüoid. Et meie pullikari oleks tõepoolest kõrgväärtuslik. Mitte ainult sperma kvaliteedilt, vaid et ka geneetiline potentsiaal oleks hästi kõrge.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
* asutatud 29.01.1993
* asukoht Kehtna vald, Keava alevik
* veiste tõuaretus, elusloomade müük
* 1500 ühistuliiget
* töötajate arv: 65 (2007), 56 (2008), 55 (2009)
* müügitulu 2009. aastal 58,8 miljonit krooni, maksueelne kasum 8,9 miljonit

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised