18. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"See süstib optimismi, et ELi järgmisel eelarveperioodil (2014–2020) on põllumajandustoetuste rahastamine võrsematel alustel ning konkurentsitingimused ühtlasemad," kommenteeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Eestile ja teistele uutele liikmesriikidele on see väga oluline. Praegu võib toetuste tase ELi uute ja vanade liikmesriikide vahel erineda kordades või kümnetes kordades, sõltuvalt sellest, kas kõrvutada toetusi hektari või toodanguühiku kohta.

Esimest eelistavad rõhutada uued, teist vanad liikmesriigid. Selles ollakse aga ühel meelel, et praegune toetuste arvestamise kord on ajast-arust.

Täna komisjoni ettepanekuid tutvustanud põllumajandusvolinik Dacian Ciolos nentis, et ÜPPs jääb ka edaspidi peatähtsaks toiduainete tootmine. Ent senisest enam pannakse rõhku loodusvarade säästvale majandamisele ning kliimameetmetele. Kolmandaks eesmärgiks jääb maapiirkondade areng ja elukeskkonna hoid.

Komisjon pakkus välja ÜPP kolm arengustsenaariumi. Esimese järgi muutuks otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks, kuid toetuste süsteemis midagi oluliselt ei muutuks. Teise järgi muutuks lisaks toetuste maksmise alustele oluliselt ka otsetoetuste ülesehitus. Kolmas stsenaarium näeb ette praeguste otsetoetuste järkjärgulise lõpetamise, et suunata põhirõhk keskkonnakaitsele ja kliimamuutustele.

"Eesti toetab põhjalikku ümberkorraldamist, ehk siis keskteed, aga ma väga kardan, et see võib lõppeda suhteliselt status quoga," ütles Seeder.

Seederi sõnul ÜPP reformist revolutsioonilisi muutusi oodata ei maksa – selleks on 27 riigi olukorrad ja huvid liiga erinevad. Ka ÜPP maht – veidi enam kui 40 miljardit eurot aastas – jääb eelarvevaidlustes ilmselt enam-vähem samaks. "Vaevalt see suureneb ja ma ei usu, et see ka drastiliselt väheneb," ütles Seeder.

Eesti huvi on toetuste võrdsustamise kõrval ka ÜPP säilimine ühtse poliitikana, mida  rahastatakse ELi eelarvest – liikmesriikide oma rahakotist lisatoetuste maksmine ning riigiabi erisused peaksid jääma minimaalseks, rääkis Seeder. Samuti vajavad ümbervaatamist turukorralduse meetmed, mis on osutunud hinnakõikumiste tasandamisel liiga kohmakaks. Nii on kord kannatanud põllumehed, siis jälle tarbijad.

Komisjon tahab hea seista ka selle eest, et toetusi saaksid edaspidi tegelikud maakasutajad ja toidu tootjad, mitte maa omanikud. Praegu on toetusõigustest ELis saanud lausa omaette äritsemise objekt.

Komisjoni ettepanekud on reformi üle väldanud diskussiooni vili, mille tulemusel valmib 2011. aasta keskpaigaks eelnõu projekt. "Praegu on see hea dokument – iga liikmesriik saab sealt välja lugeda oma huvid," ütles Seeder. "Iseasi on see, mida sisaldab lõpuks komisjoni ettepanek ja milles kokku lepitakse. Nüüd tuleb hoida kätt pulsil, et Eesti huvid hiljem kõrvale ei jääks."