Kurgikasvataja: importviljad kodumaistest saastatumad

Hispaania importkurkidest alguse saanud paanika on veidi vähendanud Eesti suurima kurgikasvataja ASi Grüne Fee Eesti eksporti Lätti-Leetu, kuid müüki koduturul see mõjutanud pole, kinnitas ettevõtte juhataja Raivo Külasepp.

„Eesti turul ei ole kurgimüük seetõttu ei suurenenud ega vähenenud,“ ütles Külasepp. „Me ise arvame, et see mõju võib kohale jõuda järgmisel hooajal, kui Hispaania kurk on taas meie põhikonkurent. Praegu tuuakse Hispaaniast üldse väga vähe kurki, konkurentideks on Läti, Leedu, Poola ja Soome kurgikasvatajad.“

Küll aga on Grüne Fee Eesti kurgimüük veidi vähenenud Lätti-Leetu. „Meie kurk ei ole nende jaoks kodumaine kurk ja meie kiles olevasse kurki suhtutakse umbusklikumalt, sest see seostub neile Hispaania kurgiga,“ rääkis Külasepp. „Samas langeb igal suvel-sügisel eksport lõunanaabritele pea üldse ära, sest neil on aedvilja ise kasvatamine tunduvalt rohkem levinud kui meil.“

Tartu lähedal Luunjas asuva Grüne Fee Eesti toodangust läks eelmisel aastal eksporti 25 protsenti, peamised ekspordimaad olid Läti ja Leedu.

Külasepp ütles, et oht Hispaania kurki süües nakatuda kolibakteriga on meil ilmselt marginaalne, kuid teadvustada tuleks, et igasugune lõunamaine puu- ja aedvili on tunduvalt saastatum, kui kohalik toode. „Ma ei räägi kodumaise värske aedvilja eelistamisest mitte selleks, et eesti tootjat majanduslikult toetada – see on teisejärguline -, vaid eelkõige toote tervislikkuse pärast,“ lisas ta.

„Lõunamaal ei ole sellist bioloogilist tõrjevahendit nagu talv,“ jätkas Külasepp. „Kui aastaringselt kasvatatakse ja saadakse mitu saaki, siis ka haigused ja kahjurid püsivad. Neid on vaja aga kuidagi tõrjuda ja üldjuhul kasutatakse selleks keemilisi vahendeid. Puu- ja köögivilju kontrollitakse pisteliselt ja üldjuhul on jäägid jäänud normi piiresse, aga hetkel ei tea me, kuna midagi mõjuma hakkab – kas meie põlvkonnale või järgmisele põlvkonnale.“

Vahemärkusele, et ka Grüne Fee Eesti kasvatab ju kurki aastaringselt, vastas Külasepp, et nemad teevad seda suletud alal kasvuhoones, kus on võimalik reguleerida temperatuuri, õhuniiskust jm. „Taimehaigustega on vähem probleeme, kui kasvuhoones on vajalikud õhuvoolud ja õhuniiskus püsib normis,“ selgitas Külasepp. „Samuti on võimalik kasutada biotõrjet kahjurite vastu. Õues ei ole võimalik kahjuritele tekitada nende eluks ebasobivaid tingimusi, aga kasvuhoones on. Muidugi, kõik see teeb kasvuhoone toodangu kallimaks.“


 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised