Seeder: aastal 2014 läheb põllumehe elu paremaks

Järgmise aasta riigieelarve on põllumehele hea ning aastast 2014 muutub elu veel paremaks, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Järgneb intervjuu põllumajandusminister Helir-Valdor Seederiga:

Mis muutub Eesti põllumeeste jaoks seoses Euroopa Komisjoni ELi eelarvekavaga aastaiks 2014–20? Millal ühtlustatakse Eesti põllumajanduslikud toetused Euroopa Liidu toetustega?
Elu läheb Eestis ja Euroopas paremaks perioodil 2014–20, sellel ei ole kahtlust. Selleks, et ta läheks paremaks, tuleb võidelda. Iseenesest ei lähe midagi paremaks.

12. oktoobril avaldab Euroopa Komisjon põllumajandusministritele neli määrust, mis on aluseks järgmisel perioodil kujunevale ühisele põllumajanduspoliitikale. Täna me saame rääkida mitteametlikust infost, ametlikke õigusakte ei ole kusagil avaldatud.

Meie peamine võistlus hakkab käima otsetoetuste ümber. Kõik muu on ka oluline, kuid julgen öelda, et teisejärguline. Otsetoetustega on niimoodi, et mingisugune võrdsustamine kindlasti toimub. Me ei jää sellele 45% tasemele järgmisel perioodil.

Esialgne komisjoni ettepanek on liikuda 30% ulatuses edasi võrdsustamise suunas ehk kui täna on 45% keskmisest tasemest ja soovime jõuda 90%ni, siis kolmandik sellest järgmisel seitsmel aastal läbitakse ehk jõutakse 60%-le.

See tempo on meie arvates liiga aeglane. Meie soov oleks see, et fikseeritakse ära aasta, millal jõutakse mingile protsendile.

Kui palju on Eesti 2012. a riigieelarves arvestatud põllumajandusministeeriumiga? Mis muutusi on oodata?
Väga hästi on arvestatud.

Mida see reaalselt tähendab?
Arvestades Eesti olusid ja võimalusi, kasvab eelarve märkamisväärselt. Selle peamine põhjus on investeeringutetoetused, mis kasvavad rohkem kui 10%. Nad kasvavad, sest sektoris on majanduslik olukord paranenud, piimahind on juba pikka aega stabiilselt rahuldaval tasandil, mis võimaldab jätkusuutlikult toota.

See tähendab seda, et pangad annavad tootjatele kaasfinantseerimiseks raha, et nad saaksid investeeringute toetused ära kasutada. Mõnel on tekkinud ka oma vahendeid, ollakse väljumas majandussurutisest. Põhjuseks on ka see, et  põllumajandustootjatel on sundseis, kas teha investeering nüüd ja kohe või loobuda sellest rahast.

Kuna investeeringu tegemiseks on meil selged kriteeriumid ja tähtajad ning need lõpptähtajad jõuavad kätte paljudel tootjatel järgmise aasta lõpuks. See sunnib paljusid tootjad langetada selle otsuse, et nad ikkagi teevad investeeringuid, arvestades turuolukorda ja arenguid. 

Kasvavad siseriiklikud täiendavad toetused, mis puudutavad otsetoetusi. 2012. aasta on see õnnelik aasta, kus me saame neid riigieelarves täies mahus planeerida ja olemegi planeerinud.

Ma julgen täna öelda, et me kindlasti maksame täies mahus, mis EL meile võimaldab. Meil on siin Euroopa Komisjoniga vaidlus, kui suur see summa täpselt on, mida me tohime maksta. Järgmine aasta me suurendame vähemalt kolmandiku võrra riigi eesvoolu suunatavat raha. Laias laastus kõik ülejäänud jääb samale tasemele. See on hea eelarve põllumajandussektorile.

Millal selgub vaidlus Euroopa Komisjoniga siseriiklike täiendavate toetuste kohta?
Me teame seda maksimumi, mille üle me vaidleme, see on 37 miljonit eurot, mis on riigieelarvesse planeeritud. 2010. aastal nad kooskõlastasid seda. Nüüd nad ütlevad, et nad on ise metoodiliselt valesti välja arvutanud, et see summa on tegelikult väiksem. Ma arvan, et see vaidlus kestab mitmeid kuud, aga usun, et aastavahetuseks selgub. Lubatud maksimum ulatuses me kindlasti rahastame. Kas see on 37, 27 või 28 miljonit eurot, ei oska ma öelda.

Euroopa Komisjon töötas välja uue vähem soodsamate alade määratluse. Kuidas see Eesti põllumehi mõjutab?
Täna kehtib ELis selline määratlus,  et nendes piirkondades, mis jäävad vähem soodsamatesse aladesse, võib põllumeestele maksta kõrgemaid toetusi. Eestis jääb 48% põllumajanduslikust maast vähem soodsamasse alasse.

Üldreegel on see, et üle poole liikmesriigi territooriumist ei tohi olla vähem soodne ala. Uued määratlused on meile tunduvalt soodsamad ja tervikuna ELi õiguslikumad, seal on arvestatud vegetatsiooniperioodi pikkust, temperatuure, mägisust. Selle määratluse alusel Eesti riik läheb peaaegu tervikuna soodsamate alade määratluse alla.

Millal see kehtima hakkab?
See ei ole veel komisjoni poolt vastu võetud. Nad on öelnud, et tahavad seda rakendada uue perioodi alguses ehk 1. jaanuarist 2014. Ma loodan, et see määratlus võetakse vastu järele jäänud aastate jooksul.

Kui me räägime toetusest Eestis, kas on võrdsus suurte ja väikeste põllumeeste vahel? Näete seal probleemi?
Probleemid on muidugi olemas. Eesti põllumajandusliku poliitika üks võtmeküsimus on see, kus on see tasakaalu moment suurte ja väikeste vahel. Me peame otsima kogu aeg seda tasakaalumomenti ja kui me kusagil sega leiame, siis tuleb seda hoida.

Tootmisspetsiifika on neil erinev, nende olukord on erinev. Nad vajavad olemuselt erinevaid toetusi ja neid me olemegi teinud. Erinev kohtlemine ei tähenda ebavõrdset kohtlemist. Oleme püüdnud arvestada väikestega ja me vajame nii suuri kui ka väikeseid. Kindlasti mõlemad ka jäävad.

Põllumehed kurdavad, et ei ole maad, kuhu uued tulijad tulevad. Kui palju on ruumi uute tegijate jaoks?
Täna Eesti põllumajanduslik maa kasvab, see annab ruumi uutele tulijatele. Maa on kasvanud praegu 10 000 hektarit aastas, peale ELiga liitumist. Ajalugu on see, kus maa jäi massiliselt sööti, seda jäeti maha ning maal ei olnud hinda.

Olukord on muutunud. Oleme jõudnud seitsme aasta jooksul 800 000 hektaril 870 000 hektarini. Meil on unistus, et oleks miljon hektari maad. Meil on Eestis potentsiaali ja maksimum oleks 1,2 miljonit hektari maad.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Oilseeds Tehnika otsib LAOTÖÖTAJAT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Oilseeds Tehnika otsib HOOLDETEHNIKUT

Oilseeds Tehnika OÜ

28. detsember 2017

Uudised