7. veebruar 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ansip on kriitiline siseriiklike põllumajandustoetuste suhtes

Peaminister Andrus Ansip on põllumeestega ühel meelel kiire eurotoetuste võrdsustamise vajalikkusest, samas siseriiklike toetuste jätkumise osas jäi Ansip kriitiliseks.

Täna kohtusid Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad peaminister Andrus Ansipiga.

Põhiteemadeks olid põllumajanduspoliitika tulevik, modulatsioon ja otsetoetuste vähenemine aastatel 2013-2015.

Põllumeeste keskliidu ettepanek oli otsetoetuste 90% keskmisele tasemele jõudmine võimalikult kiiresti, kindlasti järgmise ELi finantsperioodi jooksul, samuti tulevase eelarveperioodi maaelu arengu rahastuse mahu säilimine vähemalt käesoleva perioodi tasemel.

Peaminister oli põllumeestega ühel meelel kiire toetuste võrdsustamise vajalikkusest ja lubas teha omalt poolt kõik selle saavutamiseks. Samas nentis ta, et läbirääkimised kujunevad kindlasti väga pingelisteks, sest Eestist mitu korda rohkem toetusi saavates vanades liikmesriikides on poliitiliselt väga raske põhjendada nende põllumeeste toetuste vähendamist.

Põllumehed teavitasid peaministrit, et otsetoetuste maht, võrreldes 2012. a tasemega, on 2014. a väiksem 16,2 mln € ja 2015. a 7,5 mln €, kokku 47,5 mln € perioodil 2013-2015, mis peaministri arvates on tugevaks poliitiliseks argumendiks läbirääkimistel. Liit pakkus välja siseriiklike toetuste jätkumist, kuid Ansip oli selles osas kriitiline.

Kõigi põllumeeste 5000 eurot ületavaid otsetoetusi vähendatakse sellel aastal ELi reeglitest lähtuvalt. See toimub ka alates 2014. a, kuid siis arvestatakse vähendamisel ka tööjõumakse. EPK ettepanek on seda teha juba sellest aastast. Eesti võiks siin olla e-riigina testriigiks, sest Brüsseli arvates on sellise süsteemi rakendamiseks vaja mitu aastat.

Kohtumisel räägiti ka põllumeeste tänasest põhimurest – looma- ja piimasektori eritoetuste väljamaksmisest juuni asemel detsembris. Peaminister oli sellest kuuldes üllatunud ja lubas põllumeestele lahenduse leidmisel appi tulla.

EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul oli kohtumine konstruktiivne ja mõlemale poolele kasulik.

„Eriti rahul võib olla peaministri lubadusega leida lahendus põllumeeste tänasele tähtsaimale probleemile – toetuste hilinemisele. Põllumehed soovivad ebavõrdsete ELi otsetoetuste valguses vähemalt seda, et need toimingud, mis on Eesti riigil võimalik teha ELi regulatsioonidest sõltumatult, ei raskendaks meie majandusolukorda,“ ütles Jaan Sõrra.

Möödunud aasta 12. oktoobril tutvustati ÜPP reformikava ettepanekuid. Kava eesmärkide saavutamiseks on säilitatud ELi eelarvevahendid ning seatud on eesmärk, et keegi ei peaks saama vähem otsetoetusi kui 90% ELi keskmisest. Eesmärgi poole liikumine on hajutatud kahe järjestikuse eelarveperioodi vahel. EK ettepanekus Euroopa Parlamendile ja Nõukogule nähakse ette 90% keskmise taseme saavutamise alles ülejärgmises perioodis, selget tähtaega nimetamata. Selline tempo ei rahulda ei Eesti ega teiste Balti riikide põllumajandustootjaid ega vasta ka ELi aluspõhimõtetele, milleks on solidaarsus, ühine siseturg ning vaba konkurents, seisab liidu teates.

EL on asunud käesolevast aastast vähendama otsetoetusi uutes liikmesriikides (nn capping - modulatsioon). Ettevõttele määratud otsetoetuste kogusummat, mis ületab 5000 €, vähendatakse 10%, alates 300 000 € on vähendus 14%. Seda tingimustes, kus Eesti otsetoetus moodustab 44% EL 27 riigi keskmisest.

Täiendavateks otsetoetusteks põllumajandustootjatele on 2012. a riigieelarves ette nähtud 33 mln €, mis koos ELi poolse maksega moodustab 125 mln €. Alates 2013. a ei ole ette nähtud täiendavaid siseriiklikke otsetoetusi (top-up), jääb vaid ELi poolne makse 101,2 mln €. Seega väheneb otsetoetuste kogumaht 23,8 mln € võrra. Otsetoetuste 2012. a tase saavutatakse praeguse EK ettepanku alusel alles 2016. a (EK, 12.10.2011 KOM(2011) 625 lõplik, lisa III). Otsetoetuste maht, võrreldes 2012. a tasemega, on 2014. a väiksem 16,2 mln € ja 2015. a 7,5 mln €, kokku 47,5 mln € perioodil 2013-2015.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960