17. märts 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Narva Elektrijaamad: sooja vee olemasolu on kalakasvataja äririsk

Elektritootmisega tegelev ettevõte ei saa tagada soojaveekanalis voolava vee kogust ega temperatuuri, ütles Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv.

Järgneb intervjuu ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad arendusjuhi Rein Veinjärvega.

Kas kalakasvatajad on elektrijaama jaoks teretulnud naabrid?

Narva elektrijaamad peavad väga teretulnuks, kui elektrijaamast väljuva madala potentsiaaliga jääksoojuse võimalusi püütakse ära kasutada. Samas rõhutan, et seoses elektrijaama tsüklilise ja sesoonselt erineva tööga elektri tootmisel peavad ettevõtjad kindlasti arvestama, et soe vesi äravoolukanalis ei saa olla pidevalt garanteeritud ja sõltub paljudest teguritest. Sooja vee olemasolu kanalis on kalakasvatajate äririsk. Narva Elektrijaamadel (NEJ) puudub sooja vee tagamise kohustus ja me ei kavatse sellist kohustust ka võtta.

Tuurakasvataja OÜ Störfisch saab elektrijaamast tulevat sooja vett kasutada tasuta. Kui aga kunagi tekiksid sinna kümned kalakasvandused, kas siis ka nemad saavad sooja vee tasuta?

Eesti Elektrijaam (EEJ) kasutab jahutusveena vett Mustajõest ja Narva jõe vett EEJ juurdevoolukanalist. Jahutusvett kasutatakse auru kondenseerimiseks elektrijaama kondensaatorites ja selle tulemusena on elektrijaamast väljuva vee tempreatuur 5-10 kraadi kõrgem kui siseneva vee temperatuur. Jahutusvesi võetakse jõest ja lastakse sinna tagasi tema keemilist koostist muutmata ja see vesi ei vaja puhastamist. Selline olukord loob soojaveekanalis soodsad tingimused kalakasvatusele, lisaks jääb veekanal ka talveperioodil jäävabaks.

Vastavalt keskkonnalubadele võivad Narva elektrijaamad kasutada jõevett jahutusveena ja NEJ ei müü ega või müüa kanalist vett. Kalakasvatusfirma kasutab soojaveekanalist vett vastavalt ettevõttele antud keskkonnalubade raames (nt vee erikasutusluba) ning tasub selle eest keskkonnatasusid.

Kuna kanal asub NEJle kuuluval maa-alal, tuleb kalakasvatajal sõlmida NEJga servituudileping, et ta saaks ehitada vajaliku (toru)ühenduse kanalist sooja vee võtmiseks. Kui kalakasvataja esitab NEJle vastava taotluse, millest täpselt ja üheselt selgub juurdepääsu vajadus, ning vee võtmine ei takista NEJ tootmistegevust ega kahjusta keskkonda, ei näe NEJ põhjust mitte anda oma nõusolekut. 

Kui kauaks ajaks tagate sooja vee ehk kas elektrijaamad võidakse kunagi sulgeda, näiteks kui Eestisse rajatakse aatomielektrijaam?

Kui Eestisse rajataks aatomielektrijaam, siis sõltuks nii Eesti elektrijaama, kui ka teiste elektrijaamade töö elektriturul antud hetkel olevatest tingimustest ja täna on seda raske täpselt prognoosida. Võimalik, et elektrijaamade töö hakkab olema tsükliline ja see muudaks ka soojaveekanalites liikuva vee koguse ja temperatuuri tsükliliseks.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960