2. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Loomulikult olen kohtuotsusega rahul. Neli aastat täis eneseõigustamist. Kahju, et niisugune asi üldse juhtunud on,“ kommenteeris Oppar tänast kohtuotsust. 

Oppari sõnul on kahju, et prokuratuur viib nii kergekäeliselt süüdistusi kohtusse ning ei vastuta seejuures millegi eest. „Olla neli aastat ajakirjanduses mõnitamise objekt, sellest tekib suur majanduslik kahju, mida pole võimalik kompenseerida,“ lausus ta.

Oppar rõhutas, et keegi peab selle eest hakkama vastutama. „Siin on ridamisi tulnud kohtuotsuseid, kus inimesi mõistetakse õigeks ja kahjud on suured. Riigivastutuse seaduse järgi on riik praktiliselt vastutusevaba, mingeid majanduslikke kahjusid ta ei kompenseeri,“ rääkis Oppar, kelle hinnangul on see valdkond Eestis käest ära lastud.

Kohtusüsteem toimib iseenesest Eestis hästi, kuid probleemne on just kohtueelne uurimismenetlus, lisas ta.

Oppar on pettunud ka meedias. Ta põhjendas, et üldmenetluses on nii tema kui prokuratuur võrdsed nii meedias kui kohtus ning mõlema poole argumentidel on võrdne osakaal. „Prokuratuur ei hinda Eestis tõendeid, seda teeb ainult kohus. Millegipärast on nii, et a priori võtab ajakirjandus prokuratuuri sõnu kulla pähe. Sisuliselt on ajakirjandus võtnud Eestis üle prokuratuuri pressiteenistuse rolli,“ avaldas Oppar nördimust.

Oppari hinnangul on nii meedial kui ka õiguskaitseorganitel arenguruumi. „Kuidagi peaks asju menetlema niimoodi, et kahtlustatavale tekitatakse minimaalne kahju. Pole mõtet välja öelda asju, mida pole hiljem võimalik tagasi võtta. Nad on nagu teismelised, kes ei adu oma vastutust,“ rääkis ta.

Oma edasistest plaanidest Oppar veel rääkida ei tahtnud. Prokuratuuril on seitse päeva otsustamaks, kas kaevata ringkonnakohtu otsus edasi riigikohtusse.