Taanlase unistus täitus Võrumaal

Ehkki üldsuses on levinud arusaam, et suurem osa Eesti põllumajandusest on välismaalastele maha müüdud, pole see tegelikkuses nii. Sajast suuremast põllumajandusettevõttest kuulub praegu väliskapitalile ainult 16 firmat.

Kui 22aastane taanlane Torben Skov 2004. aasta sügisel esimest korda Eestisse tuli ja Lasva vallas ära käis, mõistis ta, et just siin, küngaste ning metsade vahel avaneb tal võimalus oma unistus ellu viia.

Põllumajanduskoolis ärijuhtimist õppinud Skov unistas oma talust. Kodumaal tal selle teostamiseks võimalusi polnud, sest üldjuhul pärandatakse Taanis talu põlvest põlve edasi, aga tema vanemad ei tegele talupidamisega. Ja Taanis talu ülesostmiseks polnud noormehel piisavalt raha.

Viskan veel kord pilgu üleskirjutatud legendile: kollane maja mäe otsas, paremat kätt, kohe pärast kurvi. Neid kurve ja künkaid on sel ligi kümnekilomeetrisel tolmusel teel olnud juba üksjagu. Lõpuks ometi - ka kollane maja. Abihoone ees traktor ja muud põllumajandustehnikat. Ilmselt õige koht.

Pikk tunkedes keskealine mees nokitseb lahtivõetud murutrimmeri kallal. Annab terekäe ja ütleb inglise keeles, et Torben on kohe saabumas. Kas tunkedes mees on taanlane ja Torben Skovil külas? Oh ei, šotlane Martin Meisel, kelle soontes voolab tänu emaliinile ka eesti verd, elab paarikümne kilomeetri kaugusel Vana-Vastseliinas ja on juba kuus aastat olnud Skovi juures palgatööliseks.

Veidi hiljem tuleb välja, et Torben Skovi firmas ASis ABL Baltic Seeds töötab omanikuga kokku neli meest ja tegu on tõeliselt rahvusvahelise seltskonnaga - lisaks šotlasele on palgal üks eestlane ja üks inglane töötab alltöövõtjana. "On kujunenud kuidagi nii, et mina, taanlane, pakun Eestis tööd välismaalastele," muigab Skov. "Vaid traktorist on kohalik, Lasva mees. Mina ise teen vajadusel samuti kõiki põllutöid, kui vaja, hüppan traktori või kombaini rooli."

Skov räägib soravas eesti keeles. "Teisiti ei ole see mõeldavgi, sest kui sa siin elad, siis sa pead ju suhtlema inimestega," põhjendab Skov, miks ta kohe eesti keelt õppima hakkas. "Käisin kaks kuud individuaalkursustel, õpetajaks oli Pikakannu põhikooli direktor. Ja muidugi oli mul keele õppimisel palju abi kohalikust traktoristist Aarest."

Skov sattus Eestimaale tänu juhusele. Ühes tema tuttava talus Taanis olid 1990ndate aastate keskpaigas praktikandina tööl eestlased, kes pakkusid taanlastele võimaluse luua Eestis põllumajandusfirma ja hiljem vaatasid taanlaste palvel Eestis ringi, kas pole ehk mõnd sobivat talumaja müügis. Lasva vallas üks selline maja leitigi ja seal ABL Baltic Seeds 2000. aastal oma tegevust alustas. Algselt kuulus firma Taani ettevõttele ABL Food A/s, hiljem Taani firmale H.L.Sogaard Holding ApS.

Torben Skov asus alaliselt Lasva valda elama 2005. aasta suvel. Samal aastal omandas ta 50 protsenti ABL Baltic Seedsi aktsiatest. Ühtlasi sai ta ka ABLi tütarettevõtte, Pärnumaal põllumajandusega tegeleva ASi Agriculture omanikuks. Viis aastat hiljem ostis Skov kaasaktsionärilt osaluse välja. Skov rõhutab, et tema peamine huvi ja elutöö on eelkõige seotud Lasva valla ja ABL Baltic Seedsiga ning pole võimatu, et Pärnumaal asuva ettevõtmise müüb ta lähiaastail maha teistele Taani investoritele.

Skovi kinnitusel on ta teadlikult võtnud suuna mahepõllumajandusele. "Eestist ei saa kunagi riik, mille põllumajanduses oleks põhisuund intensiivtootmisel, sest siinne suvi on liiga lühike," räägib Skov. "Küll aga näen perspektiivi mahetootmisel. Kasvatan peamiselt mahekaera ja maherukist."

Toodangu müüb Skov vahendajate kaudu või otse Taani ja Saksamaa klientidele. "Et otse müües kogused suuremad oleksid, olen Eesti talunikelt maheteravilja ka ise kokku ostnud ning siis edasi vahendanud," lisab ta.

Skovil on Võrumaal 570 hektarit põllumaad, millest vähem kui pool kuulub talle ja ülejäänu on rendipõllud. Pärnumaal Tõstamaal on tema kasutuses 480 hektarit maad. Eelmisel aastal said Skovi firmad ABL Baltic Seeds ja Agriculture kokku PRIAlt toetust 0,4 miljonit eurot.

Skovi sõnul on toetused väga olulised. "Võrreldes Taani põllumajandustoetustega on Eesti eeliseks just investeeringuteks mõeldud toetusesummad, see on suureks abiks nendele, kes soovivad oma tehnikat uuendada või üldse tootmist alustada," räägib Skov ja lisab, et nemad said tänu investeeringutoetusele osta uue traktori. "Taani põllumehed saavad küll pindalatoetust hektari kohta rohkem, aga traktori ostmiseks või lauda ehitamiseks nad investeeringutoetust ei saa. Taani riigi abi piirdub näiteks vaid lihtsamate töövahendite ostmisel." Samas leiab Skov, et Eestis makstakse liiga kõrget toetust pelgalt maa hooldamise ehk niitmise eest.

Kaks aastat tagasi hakkas Skov kasvatama mahekaeraseemet ja tänavu ka maherukkiseemet. Skov näitab uhkusega maherukkiseemne põldu, millelt loodab augusti alguses väga hea seemnesaagi saada. "Hiljuti käis inspektor meie mahepõldusid inspekteerimas ja imestas, et meie maherukis on sama võimas kui tavarukis," seisab Skov rinnakõrguse rukkipõllu ääres ja silitab valmivaid viljapäid.

Skov tunnistab, et ainus asi, millest ta siin Võrumaa kolkas elades aeg-ajalt puudust tunneb, on meri. "Olen sündinud ja kasvanud ikkagi mere ääres, võib-olla seepärast," lausub ta. "Samas mulle pööraselt meeldib siin metsade ja küngaste vahel elada. See on minu jaoks nagu elustiil. Ja talupidamine on minu jaoks justkui meeldiv hobi."

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised