Kodumaine liha pole taskukohane

Euroopa Liidus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril tiinete emiste elutingimuste parandamise direktiiv, mis tootjate ja spetsialistide sõnul põhjustab sealiha kallinemise.

Eestis tegutsevaid seafarme jõustuv direktiiv eriti ei mõjuta, kirjutas Delovõje Vedomosti. Sest esiteks, nüüdisaegsed moodsad sigalad vastavad juba kõrgendatud nõudmistele, ja teiseks, paljud farmid eelistavad osta põrsaid ja mitte pidada emiseid.

„Kuna nendest muutustest oli teada juba 2002. aastal, jõudsid seafarmid kümne aastaga muudatusteks ette valmistuda,“ ütles põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses. „Näiteks munadega oli hoopis teine lugu, kui tuli kanapuure ümber ehitada. See tõstiski munade hinda.”

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu esimees Aavo Mölder ütles, et praegu tegeleb Eestis tiinete emiste pidamisega 34 seafarmi. „Ekseko on sellel turul monopoolses seisuses. Samuti annab ettevõte oma põrsaid nii-öelda rendile ning seejärel ostab tagasi juba liha,” seletas Mölder.

Direktiivil pole sellega mingit pistmist

Uued nõudmised puudutavad eelkõige väikseid põllumajandusettevõtteid, mida Euroopas on üpris palju. Seega on direktiivi mõju sealiha hindadele ja mahtudele vältimatu. Tootjad ise märgivad, et palju rohkem muret tekitab pidev elektri, söötade jm hinnatõus.

„Kui varem maksis odra kilo 1,30 eurot, siis nüüd on see kaks korda kallim,” tõi Mölder näite. Ta on veendunud, et jõusööda ja elektri kallinemise tõttu tõuseb mingil määral ka sealiha hind. „Üle 80 protsendi Eestis toodetud sealihast tuleb suurtelt tegijatelt – Eksekolt, Rakvere Lihakombinaadilt –, kes suudavad hindu stabiilsena hoida,” märkis Mölder.

DV küsitles mitmeid tootjaid, kellest peaaegu kõik on veendunud, et sealiha kallineb. Samas ei julgenud keegi ennustada, kui palju kallineb.

Margus Proses avaldas aga arvamust, et sealiha hind jääb püsima. „Venemaa eksport on niigi piiratud, seega ma ei usu, et sealiha kallineb,” põhjendas ta.

Toitlustuskohad ei muretse

Eesti toitlustuskohti sealiha kallinemine ei hirmuta. Näiteks ütlesid ðaðlõkibaaride omanikud, et kodumaine sealiha on niigi liiga kallis. „Toitlustusasutused eestimaist sealiha ei kasuta, 98 protsenti neist pakub importliha,” seletas Ani ðaðlõkibaari omanik Martiros Pogosjan.

Ani ðaðlõkibaar ostab näiteks sealiha Ungarist, Taanist, Soomest, Iirimaalt, Inglismaalt ja Hispaaniast. Pogosjani sõnul on kõigis nendes riikides sealiha hind umbes sama – sõltuvalt lihaklassist 3,5 kuni 6 eurot kilogramm. Eestimaise sealiha hinnad aga algavad 5,5 - 6 eurost, võrdles ettevõtja. Ta ei tahtnud avaldada riiki, kust tuleb kõige kvaliteetsem liha.

„Suurem osa kodumaisest sealihast, 15,5 tuhat tonni aastas, läheb Venemaale. Praegu on eksport Venemaale küll piiratud, kuid loodame, et varsti olukord paraneb. Samuti müüb Eesti sealiha Leetu ja Poola,” ütles Aavo Mölder. Tema sõnul ei ole kodumaine sealiha vaid rikastele, kuid ka mitte omamaistele tarbijatele.

Peamine probleem seisneb ebavõrdses konkurentsis – kõikidest Euroopa riikidest on Eestil kõige väiksemad põllumajandustoetused. Seega saavad Soome, Taani ja Iirimaa müüa oma sealiha tunduvalt madalama hinnaga kui meie kodumaised tootjad.

„Eestis toodetud sealiha on hea kvaliteediga, kuid meile ei ole see taskukohane ja seetõttu läheb liha eksporti,“ märkis Margus Proses. „Oma kvaliteetse liha viime me välja, aga sisse toome madalama kvaliteediga liha. Ning see käib kogu liha kohta.“

 

 

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised