16. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1000, koha 650, latikat 650, haugi 155, särge 280 ja rääbist 15 tonni. “Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika-, haugi- ja särjevaru heaks, ent koha-, tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Kahjuks on ammendumas 2005. aasta arvukas põlvkond, 2009. aasta kohapõlvkond on küll samuti arvukas, ent kalad on püügiks veel alamõõdulised. Koha noorema põlvkonna kaitsmiseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Rääbisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud püügikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.-31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 15 tonni.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2013. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.