Vene ja Ukraina põldudel hoitakse Eestist silm peal

Üks põnevamaid tänavusel parima logistilise saavutuse konkursil oli Trigon Agri märtsis avatud transpordi- ja agrotehnika jälgimiskeskus.

Keskuses tehakse tööd, kombineerides omavahel GPS tehnoloogiat ja mitmesuguseid toetavaid tehnilisi lahendusi. Tänu sellele suudetakse keskuses ööpäevaringselt kontrollida kogu liikuvtehnika igapäevast tööd Venemaal ja Ukrainas.

Äripäeva küsimustele vastas Trigon Agri AS tootmislogistika juht Martin Paukson.

Miks otsustati jälgimiskeskus just Eestisse luua?

Trigon Agri tsentraliseeritud transpordi- ja agrotehnika jälgimiskeskuse lõime Eestisse, sest soovisime jagada kogu grupi ettevõtetega samaaegselt ja koordineeritult rahvusvahelist kogemust uute tehnoloogiate kasutuselevõtul. Samuti suurendada regioonide vahelist protsesside jälgitavust ja standardiseeritust, maandada erinevaid riske ja toetada igakülgselt grupi tasemel juhtimisotsuseid.

Praktiliselt võimaldab saadud info ja vahetu kogemus oluliselt suurendada info kasutamise võimalusi ning ohjata võimalikke riske tehnika (väär)kasutamisel ning tõhustada agronoomiliste protsesside kontrolli. Samuti on oluline eesmärk luua kõigi jaoks ühtne tööstandard ja kehtestada kõigi osapoolte töö spetsiifikat arvesse võtvad ühised reeglid.

Kui meil on samaaegselt info ja võrdlevad kogemused kõigi regioonide kohta, hoiab see suure hulga aega kokku ja on ainulaadseks võimaluseks jõuda info kiirema rakendamiseni kõigis regioonides praktiliselt üheaegselt. Seda ühest küljest operatiivselt, reageerides sellele, kui miski ei vasta kokkulepitule, tööaega kasutatakse vääralt või tuleb ette agronoomilisi kõrvalekaldeid. Teisest küljest administratiivselt ehk installatsioonide, seadmete tootjate tehnilise toe, kokkulepete, protseduuride, reeglite, töö fikseerimise vormide jne poolest.

Kuidas teie tehniline lahendus töötab?

Süsteemi tehniliseks lahenduseks on GPS tehnoloogial põhinevad, kuid oluliselt tehniliselt täiendatud praktilised installatsioonid kogu masinapargile. Need võimaldavad lisaks tavapäraselt jälgitavatele parameetritele, nagu asukoht, kiirus, distants, marsruut, jälgida ka teisi meie jaoks olulisi spetsiifilisi parameetreid.

Identifitseerime reaalajas mistahes sõiduki juhi, sõiduvahendi, haagise või põllumajandusliku agregaadi, tuvastame tööaja kasutamise ajaliigi ja kestvuse, jälgime tööoperatsiooni vastavust plaanidele ning jälgime ka tööoperatsiooni sisu. Näiteks viljakoristusel näeme tehtud tööd nii mahuliselt kui koguseliselt, fikseeritud on kõik kombainide seisakud ja töö, punkrite täituvus ja laadimised, külvitöödel suudame graafiliselt jälgida külvisügavust ja tehnoloogilise protsessi järgimist ning päev päevalt jälgime enam ka teisi agronoomide poolt määratletud parameetrite võimalikke kõrvalekaldeid. Lisaks saame teostada paljude sõidukite diagnostikat, et toetada kohalikke insenere varuosade või tehnilise toe kiiremaks korraldamiseks kohapeal. Võimalik on ka masinatootjate nõutud hooldustsüklite jälgimine.

Süsteemi efektiivsuskontrolli rakendamist abistab geo-mõõdistatud ja digitaliseeritud põldude andmebaas, mis tagab lisaks igakordse ja automaatse töökoha identifitseerimisele ka väga täpse töömahu kontrolli iga põllul, täieliku maakasutuse ajaloo. See on jälgitav nii reaalajas internetis kui analüüsitav hiljem põldude andmebaasis.

Süsteemi administratiivseks selgrooks on vastutuste, normide ja reeglite selge ja ühtne määratlemine ja ametlik kehtestamine kõigis hallatavates regioonides ja nendega tööjuhendite täiustamine. Tänaseks kokku pandud ka sellekohane käsiraamat.

Kuidas jõudsite selleni, et sellist süsteemi vaja on?

Teistest põllumajandusettevõtete lahendustest Venemaal ja Ukrainas eristab meid kindlasti saadava info vahetu kasutamine. Paljude jaoks on GPS tehnoloogial põhinev pigem järelkontroll, meie jaoks aga ka võimalus otse sekkuda. Seetõttu suudame kindlasti palju võimalikke riske maandada enne, kui nad tegelikkuses kas osaliselt või täielikult saaks realiseeruda. Järelkontroll tagab aga, et ametlikult kokkulepitud vastutused saaks rakendatud.

Kui suur on süsteemi kasu?

Finantsiline kasu väljendub eelkõige kütusenormide langetamises ja kehtestatud piirides tulemuse saavutamisel, mis olenevalt sõiduki kategooriast ulatuvad kuni 30% väiksemate normideni. On regioone, kus meie sõidukid läbivad igas kuus summaarselt enam kui 500 000 kilomeetrit. Kindlasti on normidest kinnipidamise nõudmine koos seonduva vastutusega viinud miinimumini kütusevarguste võimaluse.

Otsest mõju efektiivsusele näeme ka selles, et tänu tööaja paremale jälgitavusele on kahanenud oluliselt vajadus lisa- või renditehnika kasutamiseks hooaja tipphetkedel ning varasemaga võrreldes on suurenenud tehtava töö maht iga masina kohta.

Kui palju on tõusnud töö efektiivsus?

Tänu pidevale jälgitavusele jäävad tegemata mittevajalikud sõidud, vähenevad tühisõidud ning aktsepteerime vaid GPS fikseeritud distantse. See tähendab, et kadunud on igasugune mõte spidomeetrinäite võltsida. Lisaks sekkume jooksvalt ja kohalikke olusid arvestavalt optimaalsemate marsruutide valikusse, valedesse tehnika juhtimisvõtetesse nagu sobimatu kiirus, mootori pöörded jne, ning ka tehnika ümberjaotusse laial geograafilisel alal. Näiteks kui operatiivne olukord töö tegemise piirkonnas muutub, siis kohe ka vastavalt reageeritakse.

Peale selle rakendame regioonides ka töötajatele distsiplineerivaid kvaliteedikontrolli põhimõtteid vastavalt kokkulepitud reeglitele ja ulatuses, sh vajadusel töötasu alandamist.

Millised riskid olete maandanud?

Tööprotsessid, sh vilja jt materiaalsete väärtuste teekond, on pidevalt jälgitavad, ehk tehnika teeb ainult sihipärast tööd ja kogu tehnika on pidevalt nähtav ning turvaliselt pargitud ka pärast tööd. Täielikult on välistatud see, et tehnika sattuks kas tahtlikult või tahtmatult meile teadmata põhjustel võõrastele põldudele.

Oluline riskide alandaja on ka tervikliku info koondamine grupi tasemel. See on andnud täiendavaid võimalusi täpsemaks ja ning ühtsemaks agronoomiliseks kontrolliks.

MIS ON MIS?

Trigon Agri logistikategu

Keskuse peamine eesmärk on kogu grupi ettevõtete transpordi- ja agrotehnika efektiivsem kasutamine. Muuhulgas soovitakse kindlustada vilja turvaline vedu, toetada reaalajas agronoomilisi protsesse ning kasutada efektiivsemalt ja sihipärasemalt mitmesuguseid ressursse nagu tööjõud, kütus, väetised, kemikaalid jpm.

Peale selle teostatakse jooksvalt tehnoloogilise protsessi jälgimist, mis on abiks agronoomidele tööprotsessi paremaks sisuliseks kontrolliks laial geograafilisel alal.

Aasta Logistikategu

Tänavusele Aasta Logistikateo konkursile esitati tähtaegselt 12 logistikategu: ABB ja Ferrometal, DHL, DPD, Eesti Post, EVR Cargo, SEBE, Smarten Logistics ja Hansapost, Tallinn Airport GH, Telema, Trigon Agri, TTÜ ja Via 3L.

Kolme võidutööd esitletakse ja autasustatakse 6. novembril Tallinna Teletornis toimuval Logistika Aastakonverentsil.

Varasematel aastatel on Suure Auhinna pälvinud Eesti Logistikaklaster, DPD Eesti, SmartPOST, Magnum Logistics, A Le Coq, Lextrans/Autologistika, Sillamäe Sadam, DFDS Transport (praegune DSV), Schenker ja Telema.

Osale arutelus

Põllumajandus.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Pollumajandust sotsiaalmeedias

RSS

Põllumajandus.ee toetajad:

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Uudised